,,Puudutus. Minna ei taha, kuid jääda ei saa“
Pärnu 1944. aasta Suurpõgenemise mälestusmärgi autor Elo Liiv on meisterlikult ühendanud tormise mere, lahkumiste viimase puudutuse, sõjakoledustes kõigest kallist lahti rebimise traagika, lootuse, lained, saatusejooned, öised siravad tähed ning lahkunuid ja koju jäänuid aastateks ühendanud vabaduseiha ja lootuse.
Käed sümboliseerivad ka neid inimesi, kes toona põgenikke vastu võtsid ja aitasid.Materjaliks sai valitud alumiinium oma hinnaklassi poolest ning materjali omaduse tõttu peegeldada valgust, mis moodustab jõega justkui terviku. Kokku kulus ca meremiil ehk 1850 m sentimeetri paksust alumiiniumvarrast, mis 5-10-13 ja 20 cm juppidena igaüks vajas vastavalt alusvormile väänamist ning seejärel samas pikkuses kinnikeevitamist. Antud käematerjal on nagu vesi käe saatusejoonte sees ja sellel paadid põgenikega… nagu Jumala peopesal.
Monumendi aluskivi on pärit Tori põldudelt ja justkui loodud sellele mälestusmärgile – täis laineid ja helkivaid tähti.
Elo Liivi abitiim: Tarvo Vassil ja Stanislav Krivin metallitööd (Tabitec OÜ), Raul Randäli kivitlööd (Levikivi OÜ), Uus Monumentaal valas paadipõgenike paadid alumiiniumi, Rastblaster OÜ teostas alumiiniumipuhastust soodapritsiga, YES WE CAN abistas 3D suurendamisel ja Genno Puusepp teostas transporti. Alumiiniumitöödes olid Elol abiks Uko-Aija Heintalu, Essu Heintalu, Õnne Heintalu ja Põvvat Kama ning Janari Pähn.
Algselt Pärnu Kesklinna silla kõrval asuva jõeäärsele rohealale püstitatud mälestusmärk sai oma püsivale asukohale Jaansoni tervise- ja spordiraja lähedale, lähemale veele, pärast kesklinna kai renoveerimist. See uus asukoht kooskõlastas skulptuuri kavandatud suuna, kus lahkuja käsi asetub mere poole ja jääja käsi kaldale.
Vaata pilte mälestusmärgi valmimistöödest siit.
Fotosid ja videoklippi paigaldusest siit (Külauudised, 21.09.2024)