Kirjanduslik kohtumine
Kolmapäeval, 11. oktoobril kell 18 on külas MIHKEL MUTT
Mihkel Mutt (1953) on eesti literaat, kes üle poole sajandi kestnud karjääri jooksul kirjutanud enamikus kirjandusliikides peale luule ja eepose. Ta alustas 1970-ndail teatrikriitiku ja parodistina, ilukirjanikuna sai tuntuks 1980-ndate algul raamatutega „Fabiani õpilane”, „Hiired tuules” ja „Keerukuju”. Hiljem on laiemat vastukaja leidnud ta „Pingviin ja raisakass” ning „Rahvusvaheline mees”. Sel aastatuhandel on ta avaldanud mõttekirjandust niihästi lühemates („Mõtted” ja „Kõik on hästi”) kui ka pikemates vormides (esseekogud „Õhtumaa Eesti” I–III, Tammsaare „Tõde ja õigust” käsitlev „Töö ja armastus”). Ilukirjanduses on ta viimased olulisemad teosed põlvkonnaromaan “Kooparahvas läheb ajalukku” ning Eesti ees seisvaid valikuid käsitlevad „Eesti ümberlõikaja” ja selle järg „Mägrad hernes”. Mihkel Mutt kirjutab aktiivselt arvamuslugusid meediaväljaannetele. Ta on avaldanud ka kuus köidet „Mälestusi”.
Kirjandusõhtul toimub ka Muti värske raamatu "Liblikas,
kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg" esimene esitlus ja müük
sularahas. See on raamat Mati Undist – kirjanikust, lavastajast, aga eelkõige
kui inimesest. Samuti tema ajast ja ta kaasteelistest.
Sissepääs 5€. Pääsmed eelmüügis või kohtumise eel kohapeal.
Kirjanduslikke kohtumisi toetab Kultuurkapital.
_huge.jpg)
Sügisel jätkub kirjanduslike kohtumiste sari Koidula muuseumis.
Kolmapäeval, 13. septembril kell 18.00 on külas KADRI KÕUSAAR.
Režissöör ja kirjanik Kadri Kõusaar on sündinud 8. septembril 1980. aastal Pärnus. Ta õppis 1987–1998 Tallinna Inglise Kolledžis, ja lõpetas 2003 Tartu Ülikooli hispaania filoloogina, tudeerides 2003 kevadsemestri ka Bologna Ülikoolis. Kõusaar on töötanud ajakirjanikuna nii ajaleheveergudel kui raadios ja televisioonis.
2007. aastal debüteeris Kadri Kõusaar mängufilmiga "Magnus". See oli esimene Eesti film, mis on jõudnud Cannes'i filmifestivali ametlikku programmi (Un Certain Regard). “Magnus” osales edukalt kümnetel filmifestivalidel üle maailma, kuid Eestis jäi keelatuks skandaalse kohtuprotsessi tõttu.
2013. aastal esilinastus Kõusaare teine film "Kohtumõistja" (tööpealkirjaga "Euroopa psühho"), kus mängis peaosa Briti näitleja Lee Ingleby. 2014. aastal järgnes nn. guerilla meetodil Argentiina režissööri Maximiliano Schonfeldiga kahasse tehtud lühimängufilm „Auster“ ning 2016. aastal minimalistlik mängufilm „Ema“, mis esilinastus mainekal Tribeca filmifestivalil ja esindas Eestit välismaise filmi Oscari valimisel. 2021. aastal valmis Eesti-Rootsi-Soome koostöös pantvangidraama "Kõrb", mis pälvis 2022. aastal ka Eesti Filmi ja Teleauhinna (EFTA) kui parim film.
Kirjanik Kadri Kõusaarelt on ilmunud romaanid "Ego" (2001), „Vaba tõus“ (2004) ja „Alfa“ (2011). Ta on ka tõlkinud portugali keelest Fernando Pessoa ning hispaania keelest Pablo Neruda luulet.
2023. ilmus “JKKK” - valik Kadri Kõusaare ja Jaan Kaplinski kirjavahetusest, mis vältas aastatel 2007-2021. See on midagi enamat kui lihtsalt kultuurilooliselt põnev materjal. Jaan ja Kadri olid lähedased sõbrad, keda sidusid hingesugulus ja ühised huvid, hoolimata 40-aastasest vanusevahest ning täiesti erinevast taustast.
Sissepääs 5€. Pääsmed eelmüügis: fienta.com
Kirjanduslikke kohtumisi toetab Kultuurkapital.