Kirjanduslikud kohtumised

TULEKUL ÜRITUSED

• 28.01 Ly Seppel-Ehin
• 11.02 Mika Keränen
• 18.03 Maarja Undusk
• 15.04 Anu Raud
• 13.05 Juku-Kalle Raid

Kolmapäeval, 15. aprillil kell 18 on külas ANU RAUD

Anu Raud on sündinud 10. mail 1943. aastal Moskvas. Tema vanemad olid luuletaja, prosaist ja näitekirjanik Mart Raud ning tõlkija Valda Raud. Sellest vaimselt rikkast ja mõistvast kodusoojusest lapsepõlves sai alguse mitmekülgse loovisiku kujunemine.

Anu Raud on üks omanäolisemaid ja mitmekülgsemaid loojaid eesti kunstis. Ta on nii tekstiilikunstnik, kirjanik, õppejõud, vanavarakoguja, muuseumiarendaja, rahvakunstipärandi hoidja-tutvustaja kui ka talupidaja. Anu loomingu aluseks on meie rahvakunst ning tema juhendamisel ja eeskujul on sirgunud terve põlvkond tekstiilikunstnikke ja käsitöölisi, kes ammutavad samuti inspiratsiooni rahvapärandist.

Kirjanikuna on tema sulest ilmunud raamatud “Jutte, muist muinas-, muist muid” (1985); “Pühendus (1989)”; “Kihnu värvid” (2004); “Juturaamat” (2011); “Isamaastikud” (2018); jutukogu „Kuue ruuduga aken“ (2022); “Pere pildid: perekond Raua kunstikogu” (2023); “Hea karjane” (2023) ja “Kodutuled” (2025).

Anu Raud on Eesti Teaduste Akadeemia liige, Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Temast on valminud dokumentaalfilmid "Anu Raud – elumustrid" (2002) ja "Pärand. Anu Raud" (2021). Talle on omistatud Valgetähe III klassi teenetemärk ja riiklik kultuuri elutööpreemia.

Eelmüügi pääse 10€: parnumuuseum.ee või Koidula muuseumi kassast.

Samal päeval kohapeal 12€.

Kirjanduslikke kohtumisi toetab Kultuurkapital.

TOIMUNUD ÜRITUSED

Kolmapäeval, 18. märtsil kell 18 on külas MAARJA UNDUSK

Maarja Undusk (sünninimi Maarja Kross, kirjanduslik pseudonüüm Madli Morell; sündinud 13. augustil 1959 Tallinnas) on eesti nahakunstnik ja kirjutaja. Undusk lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahkehistöö erialal ning on täiendanud ennast Tartu Ülikoolis ajakirjandusteaduskonna juures humanitaaraladel. Naha- ja köitekunsti kõrval on ta tegelenud paberikunstiga, joonistanud ning illustreerinud raamatuid, samuti kirjutanud artikleid ja sõnavõtte kunsti- ja sotsiaalsetel teemadel. Undusk on valitud ka Eesti Nahakunstnike Liidu Frölich Preis'i laureaadiks. Ta kuulub nii Eesti kunstnike kui ka kirjanike liitu.

Maarja Unduski teos "Ellen Niit. Heleda mõtte laast" (2022) pälvis Virumaa kirjandusauhinna. Autor sõnab nii: „Inimese elu igast päevastki oleks võimalik kirjutada terve raamat, nii et kirjutades tervest elust ühe raamatu on valik paratamatult subjektiivne. Lootkem, et Ellen Niidu olemus joonistub nende lehekülgede toel välja võimalikult aredal kujul.“

Kirjandusloolane Toomas Haug ütleb raamatu kohta: „Meie ees avaneb meisterlikult lõimitud suur pannoo, mis kujutab eesti kirjanduse arengut ja kullaprooviga inimeste käekäiku neile osaks langenud nuripidisel ajajärgul. Autori lähenemisviisi suurim võlu seisneb tasakaalu leidmises intiimse ja objektiivse vahel. Ja sellepärast võib teost lugeda nagu põnevat dokumentaalromaani, mis on kirja pandud kunstniku käega.“

Koidula muuseumis jätkuvad Eesti Raamatu Aasta kirjanduskohtumised 

Kolmapäeval, 11. veebruaril kell 18 on külas MIKA KERÄNEN

Mika Arto Juhani Keränen on sündinud Helsingis, koolis käinud Karjalas. 1999. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli erialal eesti keel võõrkeelena ning on seejärel töötanud tõlkijana, kultuuriürituste korraldajana, eesti ja soome keele õpetajana. Keräneni esimene lasteraamat „Varastatud oranž jalgratas“ ilmus 2008. aastal ja sai noorte lugejate poolt sooja vastuvõtu osaliseks.

Keränen meenutab lastekirjanikuks saamise lugu nii: „Võib öelda, et minust sai lastekirjanik tänu oma laiskusele ja seetõttu, et 1990ndate Tartus polnud kuskilt saada soomekeelseid lasteraamatuid. Sain noorelt isaks ja õhtuti, nii nagu normaalses peres ikka, lugesime oma tütrele unejutte. Minu emakeel on soome keel. Rääkisin oma tütrega soome keeles ja ka unejutud rääkisin selles keeles. Ükskord, kui ma olin jube väsinud, otsustasin, et ma ei loe midagi riiulist, vaid mõtlen ise välja loo, mille peategelane on minu tütar ja meie prantsuse buldog Mati. See lugu meeldis minu tütrele. Arendasin lookest edasi, tütre sõbrad tulid ka juurde, ja mingi hetk mul tekkis tunne, et äkki see meeldib ka teistele. Hakkasin kirjutama „Varastatud oranži jalgratast“, eesti keeles. Mul ei tulnud pähegi, et kirjutaks Tartust soome keeles. Pealegi tahtsin, et raamatu prototüübid saaksid ka lugeda seda.“

Sellest innustust saanud, jätkas autor sarja, milles Tartu Supilinnas aset leidvaid kummalisi juhtumeid lahendab neljaliikmeline lasterühm. Lisaks krimiainesele armastab Keränen kirjutada ka jalgpallist, jalkapoiss Armandost ja väravavaht Kalle Salonenist, kes on teinud Keräneni tuntuks ka Soomes. Tema teoste põhjal on valminud teatrilavastusi ja film „Supilinna salaselts“ (2015). Mitmekeelse autori värskeim raamat on autobiograafiline „Saunarahu”, mis pälvis Tammsaare kirjanduspreemia nominatsiooni.

Kohtumisõhtul on müügis ka külalise raamatud.

Koidula muuseumis jätkuvad Eesti Raamatu Aasta kirjanduskohtumised

Kolmapäeval, 28. jaanuaril kell 18 on külas LY SEPPEL-EHIN

Ly Seppel- Ehin (1943) on eesti luuletaja, tõlkija ja psühhoterapeut. Seppel lõpetas 1961. aastal Rapla keskkooli ning 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina, kirjutades diplomitöö arbujatest. Noore Ly soov oli saada ilukirjanduse tõlkijaks ning seepärast asus juba Tartu päevil Pent Nurmekunna juures õppima türgi keelt. Hiljem täiendas ta end aasta Aserbaidžaani ülikoolis ja kaks aastat Moskva ülikooli idateaduskonnas.

Seppel on 1974. aastast alates kutseline kirjanik Raplas. Kirjutanud on ta viis luule- ja kaks lasteraamatut ning tõlkinud luulet ja proosat türgi, aserbaidžaani, usbeki, kasahhi, turkmeeni, tatari keelest.

Ly Seppel oli abielus Andres Ehiniga ning nende perest kasvasid tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Koos abikaasaga tõlkis ta vene keelest valimiku “Tuhandest ühest ööst” (1984), inglise keelest Clarissa Pinkola Estèsi „Naised, kes jooksevad huntidega” (1997) ning rohkesti vene ja soome luulet. Ly on õppinud kaheksa aastat geštaltteraapiat ja töötanud viimased 25 aastat psühhoterapeudina.

Kohtumisõhtul on soodushinnaga müügil kaks raamatut: Andres Ehin "Kimbuke sinilolli. Valitud luuletused", 2020, koostajad Ly ja Kristiina Ehin; ja Ly Seppel-Ehin "Ma kuulan sind", 2023. a teine trükk.

KIRJANDUSLIKUD KOHTUMISED 2025

Koidula muuseumis jätkuvad Eesti Raamatu Aasta kirjanduskohtumised

Kolmapäeval, 12. novembril kell 18 on külas kirjanik ja tõlkija MAARJA KANGRO

Maarja Kangro (1973) on üks tänapäeva eesti kirjanduse teravmeelsemaid ja omanäolisemaid autoreid. Tema loomingus põimuvad irooniline vaade, terav ühiskonnatunnetus ja sügav inimlik kaastunne. Kangro on avaldanud kuus luulekogu ja viis proosaraamatut ning kirjutanud kaheksa ooperilibretot.

Tema dokumentaalromaan „Klaaslaps“ (2016) valiti ajakirja Vikerkaar küsitluses kümnendi parimaks eestikeelseks raamatuks. Luulekogudest on viimase tosina aasta jooksul ilmunud „Must tomat“ (2013) ja „Tuul“ (2019), novellikogumikest „Õismäe ajamasin“ (2021). Raamat „Minu auhinnad“ (2018) pakub nii autobiograafilist eneseirooniat kui teravat sissevaadet kultuurielu prestiižimehhanismidesse.

Lisaks on Kangro tõlkinud mitmetest keeltest, eeskätt itaalia ja saksa autorite loomingut (nt Agamben, Leopardi, Enzensberger, Jandl), ning avaldanud kogumiku „Varietee“ (2019), mis toob lugejani tõlkeid kaheksast keelest. Lastele on ta kirjutanud raamatud „Isa kõrvad“, „Susad ja teisi jutte“ ning „Ulguv rula“.

Maarja Kangro on alates 2024. aastast Eesti Kirjanike Liidu esinaine. Tema unistuste elukutse oleks olnud kiirabiautojuht; eri riikides on ta saanud väga suuri trahve kiiruse ületamise eest, aga pooldab linnakeskustes autoliikluse vähendamist. Kangro isik ja looming kutsuvad kaasa mõtlema tõe, ilu ning julguse üle, ja vahel ka naerma kõige selle keskel.

Kohtade arv on piiratud!
Piiratud kogus (30 tk) 8 € pileteid on saadaval eelmüügis (Fientas, muuseumi kodulehel ja Koidula muuseumi kassas).
Samal päeval (kohtade olemasolul) muuseumi kassas pilet 10 €.

Kirjanduslikke kohtumisi toetab Kultuurkapital.

Koidula muuseumis jätkuvad Eesti Raamatu Aasta kirjanduskohtumised

Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 18 on külas folklorist ja kultuuriloolane MARJU KÕIVUPUU

PhD Marju Kõivupuu (1960) on Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi vanemteadur ja kaasprofessor. Kõivupuu uurimishuvid ulatuvad inimese ja looduse suhetest rahvameditsiini ja surmakultuurini. Ta on juhendanud arvukalt doktorante ja magistrante ning tema monograafiad on pälvinud vabariiklikku tunnustust.

Meie külalise sulest on ilmunud mitmeid olulisi teoseid, sealhulgas “Inimese lahkumine” (2024) – käsitlus Eesti surma- ja kalmistukultuurist – ning “Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter. Sissevaade Eesti rahvameditsiini” (2013), mis tutvustab meie rahvameditsiini rikkalikku pärandit.

Kõivupuu oli ka XII noorte tantsupeo „Koit ja Hämarik“ teema autorite seas. Tema värskeim raamat „Aastaringi jutukera“ (2024) kutsub nii lapsi kui täiskasvanuid rändama läbi Eesti tähtpäevade. See Regina Lukk-Toompere illustreeritud raamat on pälvinud tunnustuse Hea lasteraamat 2024.

Kohtumisõhtul kõneleme lugudest, mida pärand ja loodus endas kannavad, ning sellest, kuidas need mõtestavad meie argikultuuri ja maailmapilti.

Kohtade arv on piiratud!
Piiratud kogus (30 tk) 8 € pileteid on saadaval eelmüügis (Fientas, muuseumi kodulehel ja Koidula muuseumi kassas).
Samal päeval muuseumi kassas pilet 10 €.

Kirjanduslikke kohtumisi toetab Kultuurkapital.

Koidula muuseumis jätkuvad Eesti Raamatu Aasta kirjanduskohtumised

Kolmapäeval, 24.septembril kell 17 on külas MARJU LAURISTIN

Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja sotsiaalteadlane Marju Lauristin on olnud sotsiaalminister, Riigikogu liige ja Euroopa Parlamendi liige. Teda on hinnatud Eesti mõjukaimaks poliitikuks, kes on ühiskondlike protsesside arvamusliider, kelle sõna maksab. Marju Lauristin on õppejõu, sotsioloogi ja poliitikuna Eesti ühiskonda ja maailma lahti mõtestanud aastakümneid, tema seisukohad ärgitavad mõtlema nii rahvast kui ka poliitikuid. Tal on imetlusväärne anne oma mõtetega teistele väga palju anda, samas iseennast varju jättes. 

Teadlasena on Marju jätkuvalt aktiivses tegevuses Raamatuaasta lugemisuuringus „Eestlane ja raamat“. Kas eestlased on ikka „lugeja rahvas“ ja millised märgatavad muutused on toimunud raamatu- ja lugemiskultuuris, samuti laiemalt kultuuritarbimises? Esmaseid huvitavaid uuringute tulemusi kuuleme kohtumisõhtul ja kõneleme ka elulooraamatust „Marjustini sajand. Kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast“ (2016). 

Marju Lauristin on Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler ning riikliku haridustöötaja elutööpreemia laureaat.

Kohtade arv on piiratud!

Piiratud kogus (30 tk) 8 € pileteid on saadaval eelmüügis (Fientas, muuseumi kodulehel ja Koidula muuseumi kassas).
Samal päeval muuseumi kassas pilet 10 €.

Kirjanduslikke kohtumisi toetab Kultuurkapital.

Kolmapäeval, 14. mail kell 18 on külas ILMAR TRULL

Ilmar Trull sündis 21. veebruaril 1957 Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna 7. keskkooli ja õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt. Pärast sõjaväeteenistust pidas Trull mitmeid ameteid, 1985–1995 töötas huumoriajakirja Pikker osakonna- ja tegevtoimetajana.

Ilmar Trull on lasteajakirjade Täheke ja Hea Laps kauaaegne kaastööline. Alates 1996. aastast varustab ta nädalalehe Eesti Ekspress lastelehekülge vaimukate luuletustega ning joonistab neile ise ka pildid juurde. Ajakirjanduses ilmunud luuletuste paremikust on sündinud iga aasta-paari järel 17 kogumikku, mille menu lugejate seas on alati garanteeritud.

Trull on oma loomingu eest pälvinud mitmeid auhindu, sh Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna kuuel korral ja mitu Eesti Kultuurkapitali tunnustust. Tema luule meeldejäävad tegelased (vihane tihane, haige rähn, kosmosekoer jt), värvikad kujutluspildid, kindel ja läbimõeldud rütm, huumor ja intertekstuaalsus on paeluvad erinevatele vanuserühmadele.

Ilmar Trull illustreerib oma luulekogusid ise, kuid on kujundanud ka teiste lasteraamatuid.

Ta on Kirjanike Liidu liige alates 1996. aastast ja Valgetähe teenetemärgi kavaler.

Kohtade arv on piiratud!

30 eelmüügi piletit (8 €) on saadaval veebis ja Koidula muuseumi kassas.

Samal päeval on piletid (10 €) müügil vaid Koidula muuseumi kassas.

Kolmapäeval, 26. märtsil kell 18 on külas MERLE KARUSOO

Kolmapäeval, 12. märtsil kell 18 on külas Viivi Luik ja kirjandusteadlane Aija Sakova

Viivi Luik (sündinud 1946) on rahvusvaheliselt tunnustatud eesti luuletaja, prosaist ja esseist. Tema loomingul on pika aja vältel olnud suur mõju eestlaste enesetajule ja eneseusule. Ta on saanud mõjukaid kirjandus- ja kultuuriauhindu, sealhulgas Tartu Ülikooli poolt välja antava Rahvusmõtte auhinna ning on Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler. Kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdi abikaasana on Viivi elanud mitmetes Euroopa riikides, samuti USA-s. Hiljuti ilmusid temalt sõnaliste portreede raamat "Kuldne kroon", mille eest sai 2024. aastal Kultuurkapitali peapreemia kirjanduse alal. 2024. aasta sügisel ilmus Viivi uusim esseekogumik "Pühaduse purunemine".

Vestlusõhtut juhib kirjandusteadlane Aija Sakova. Kirjandusteaduslike uurimuste ("Mäletamise poeetika", 2020) ja kriitikakogumike (viimati Ene Mihkelsoni loomingu tõlgenduskogumik “Peaaegu kõik”, 2024) koostamise kõrval on temalt ilmunud ka üks luulekogu ("Isa suudlus", 2020) ning proosateos “Elamise julgus. Kirjad Käbile” (2019).

Kolmapäeval, 12. veebruaril kell 18 on Koidula muuseumis külas kirjanik Kristiina Ehin, kes esitleb oma 2024. aasta lõpus ilmunud teist romaani "Südametammide taga".

Romaan on autobiograafiline tragikomöödia naise elu kummituslikest rollidest, mille tunnistamiseni on pikk tee. Romaan on kahe loomingulise inimese tõmbuvast ja põrkuvast suhtest keset pidupäevade ülevust ja argielu hullust.

Kristiina on ise kirjeldanud, et raamatu peateema on, kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega. Juttu tuleb naise lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees. See tragikoomiline romaan on osalt elulooline ja osalt lennukast kujutlusvõimest kantud.

Paljude värvikate meestegelaste seas möllavad raamatus kirjanikud Contra, Meelis Friedenthal, Ludwig Sander, Mika Keranen ja Justin Petrone. Esiplaanil on suhe abikaasa Silveriga, kes korjab asju, armastab loomingulist segadust ja ehitab muudkui uusi pille.

Kristiina Ehin (sündinud 1977) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja. Ühtlasi kuulub ta 2012. aastast ansamblisse Naised Köögis. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogia eriala, spetsialiseerudes rahvaluulele. 2004. aastal omandas ta ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Ta on töötanud õpetajana ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professorina ning olnud Tartu linnakirjanik. 

Kirjandusõhtul on võimalik raamatut osta nii sularahas kui kaardiga. 

Pidupäeval jätkame kirjanduslike kohtumiste sarjaga ning kell 18 on meil külas ILONA MARTSON.

Ilona Martson (Kivirähk): "Olen peaaegu kogu elu elanud Tallinnas, välja arvatud ülikooliaastad Tartus 1988-1993, kus õppisin ajakirjandust. Aga juba tudengina asusin tööle ajalehe Päevaleht kultuuritoimetuses. Kõigepealt olin seal reporter, siis kirjanduslisa Arkaadia toimetaja ja lõpuks kultuuritoimetuse juhataja. 2004. aasta alguses sai minust lasteajakirja Täheke peatoimetaja ja seda ametit olen ma pidanud 20 aastat.

Peale selle olen tegelenud ilukirjanduse tõlkimise ja toimetamisega – olen
tõlkinud või toimetanud ligi 30 raamatut lastele ja 20 täiskasvanutele. Tõlkinud olen ma peamiselt vene ja viimasel ajal aina rohkem ka ukraina keelest. Välja on kujunenud lemmikautorid, kelle juurde ikka ja jälle tagasi pöördun: Ljudmilla Ulitskaja, Teffi, Narine Abgarjan, Marusja Klimova, Varlam Šalamov, Daniil Harms, lastekirjandusest Grigori Oster.

Viimasel ajal olen enda jaoks avastanud ka näitemängude tõlkimise – eelmisel aastal esietendusid Eesti Draamateatris ”Eisenstein” (Mihhail Durnenkov) ja ”Totalitaarne romaan”(Marius Ivaškevicius). Mul on kolm täiskasvanud last, üks lapselaps ja mu abikaasa Andrus Kivirähk on eesti kirjanik ja humorist."