Pärnu Muuseumile pani aluse 1896. aastal asutatud baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühendus Pärnu Muinasuurimise Selts (Pernauer Alterthumforschende Gesellschaft). Seltsi eesmärgiks oli kohaliku ajaloo uurimine ja talletamine.
Nii annetuste kui ostude teel kasvanud kollektsioon otsustati muinasuurimise seltsi I peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada ka laiemale publikule.
Esialgu vaid piiratud huviliste hulgale avatud muuseum kolis 1909. aastal Elevandi tn 7 asunud hoonesse, mis põles ära 1944. aasta septembris, II maailmasõja käigus. Tulekahjus sai tugevasti kannatada ka kollektsioon, paljud unikaalsed esemed hävisid. Ent osa Pärnu maakonda peidetud kogudest õnnestus päästa.
Aastatel 1939-40 likvideeriti muinasuurimise selts ja muuseumi varad võttis üle selleks loodud sihtasutus. Muuseum riigistati 1940. aasta juunisündmuste käigus. Alates 1944. aastast, pärast nõukogude okupatsiooni algust Eestis, asus Pärnu Muuseum hoonesse Aia tn 4. See, kahekordne tellishoone oli algselt ehitatud ärideks alumisel ja eluruumideks teisel korrusel. Nüüd hakati sinna kujundama ekspositsiooniruume.
1948. aastal toimus ka muuseumi esimene teaduslik ekspeditsioon. Sihtkohaks oli Kihnu saar ja kunstnikuna kaasa graafik Olev Soans.
22. septembril 1971 avati arhitekt Mia Masso ümberehitusprojekti järgi selleaegsetele muuseumi nõuetele vastavaks kohaldatud majas uus püsiekspositsioon. Hoone jäi muuseumi kogude ja vajaduste jaoks kitsaks. Pärnu Muuseumi kollektsioon oli paisunud 83 160 eksponaadini. Lisaks Pärnus viimastel aastatel tehtud arheoloogiliste välitööde materjalid.
Muuseumi uueks asupaigaks on Pärnu jõe ääres asuv 19. sajandist pärinev viljaait (Aida tn 3). Pärnu Muuseumi uus Aidahoone koos uue ning interaktiivsete püsinäitusega avati 25. mail 2012. aastal. 2026. aastal avati Aidahoones järjekorras teine, uuenenud kontseptsiooniga püsiekspositsioon, mis viib värvikale ajaloorännakule läbi nelja tervikliku ja unikaalse näituse ja loo. Pärnu minevikku saab avastada püsinäituse saalides „Meie loo läte“, „Kahe linna lugu", „Rahvusriigi sünd“ ning „Suvepealinn Pärnu“.
Kogu perele loovad mõnusa elamuse hubane lastetuba ning vahvad raamatutegelased, kes tutvustavad püsinäitusel seigeldes ajaloo aardeid.Uus avatud hoidla tutvustab muuseumikogu esemeid, mida külastajad tavapäraselt ei näe.
Muuseumis on lisaks püsiekspositsioonile terve korrus külalisnäituste tarbeks ja põnevat avastamist jätkub tervele perele!
Pärnu Muuseumil on kaks filiaali - Koidula Muuseum, mis asub 19. sajandi keskpaigast pärinevas koolimajas Pärnus Ülejõel (Jannseni tn. 37) ning Punane torn (Hommiku 11), mis on vanim ja ühtlasi ainus keskajast säilinud hoone, kus saab tutvuda kunagise vangitorni ja keskaegse Uus-Pärnu linna looga ja vaadata ringpanoraamkinos 10-minutilist filmi paikkonna ajaloost.
Nii annetuste kui ostude teel kasvanud kollektsioon otsustati muinasuurimise seltsi I peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada ka laiemale publikule.
Esialgu vaid piiratud huviliste hulgale avatud muuseum kolis 1909. aastal Elevandi tn 7 asunud hoonesse, mis põles ära 1944. aasta septembris, II maailmasõja käigus. Tulekahjus sai tugevasti kannatada ka kollektsioon, paljud unikaalsed esemed hävisid. Ent osa Pärnu maakonda peidetud kogudest õnnestus päästa.
.jpg)
Aastatel 1939-40 likvideeriti muinasuurimise selts ja muuseumi varad võttis üle selleks loodud sihtasutus. Muuseum riigistati 1940. aasta juunisündmuste käigus. Alates 1944. aastast, pärast nõukogude okupatsiooni algust Eestis, asus Pärnu Muuseum hoonesse Aia tn 4. See, kahekordne tellishoone oli algselt ehitatud ärideks alumisel ja eluruumideks teisel korrusel. Nüüd hakati sinna kujundama ekspositsiooniruume.
.jpg)
1948. aastal toimus ka muuseumi esimene teaduslik ekspeditsioon. Sihtkohaks oli Kihnu saar ja kunstnikuna kaasa graafik Olev Soans.
22. septembril 1971 avati arhitekt Mia Masso ümberehitusprojekti järgi selleaegsetele muuseumi nõuetele vastavaks kohaldatud majas uus püsiekspositsioon. Hoone jäi muuseumi kogude ja vajaduste jaoks kitsaks. Pärnu Muuseumi kollektsioon oli paisunud 83 160 eksponaadini. Lisaks Pärnus viimastel aastatel tehtud arheoloogiliste välitööde materjalid.
Muuseumi uueks asupaigaks on Pärnu jõe ääres asuv 19. sajandist pärinev viljaait (Aida tn 3). Pärnu Muuseumi uus Aidahoone koos uue ning interaktiivsete püsinäitusega avati 25. mail 2012. aastal. 2026. aastal avati Aidahoones järjekorras teine, uuenenud kontseptsiooniga püsiekspositsioon, mis viib värvikale ajaloorännakule läbi nelja tervikliku ja unikaalse näituse ja loo. Pärnu minevikku saab avastada püsinäituse saalides „Meie loo läte“, „Kahe linna lugu", „Rahvusriigi sünd“ ning „Suvepealinn Pärnu“.
Kogu perele loovad mõnusa elamuse hubane lastetuba ning vahvad raamatutegelased, kes tutvustavad püsinäitusel seigeldes ajaloo aardeid.Uus avatud hoidla tutvustab muuseumikogu esemeid, mida külastajad tavapäraselt ei näe.
Muuseumis on lisaks püsiekspositsioonile terve korrus külalisnäituste tarbeks ja põnevat avastamist jätkub tervele perele!
Pärnu Muuseumil on kaks filiaali - Koidula Muuseum, mis asub 19. sajandi keskpaigast pärinevas koolimajas Pärnus Ülejõel (Jannseni tn. 37) ning Punane torn (Hommiku 11), mis on vanim ja ühtlasi ainus keskajast säilinud hoone, kus saab tutvuda kunagise vangitorni ja keskaegse Uus-Pärnu linna looga ja vaadata ringpanoraamkinos 10-minutilist filmi paikkonna ajaloost.