Lydia Koidula ja tema õe Eugenie kirjavahetusel põhinev näitus
ARMSAIM ÕEKENE
Õdede omavaheline kirjavahetus on vaid osa Koidula mahukast kirjapärandist, kokku 400 kirja. Kahjuks on see säilinud lünklikult ega moodusta terviklikku dialoogi, nagu kirjad Kreutzwaldi või Almbergiga. Loomult perekondlikud, igapäevaelu käsitlevad kirjad on ajastu mentaliteedi, olustiku ja Koidula isiksuse mõistmiseks-mõtestamiseks jätkuvalt kõnekad.
Valitud katkendid aastaist 1862-1886 puudutavad Lydia erinevaid elusündmusi – mõni rõõmsam, mõni kurvem. Tsiteerides Koidula õepoja abikaasat Edith Rosenthal-Lippu: „Punase joonena läbib Koidula kirju ta õrn armastus sugulaste, iseäranis oma ainsa õe Eugenie vastu. See armastus jääb püsima kuni surmani“.
Näitus on koostatud Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) materjalide põhjal.
Koostaja: Kristiina Vunk
Kujundaja: Indrek Aija
KOIDULA PARGIS:
KOIDULA MAA JA ILM
"Südame ma kinni köitnud sinu külge emakeel…"
on kirjutanud Lydia Koidula. Kuidas kõlab aga meie rahvuspoetessi luule teiste rahvaste emakeeles, saab lugeda Koidula 180. sünniaastapäeva tähistaval parginäitusel „Koidula maa ja ilm“.
Eesti viisid, eesti südame sügavusest välja keenud. Tõeste, toogu eestulev aeg, mis ta toob, kuulsaid laulusid ja laulikuid – ülemal nimetatud laulud saavad nende kõrvas ikka kõlama ja elama kuni eestikeel elab,"
kuulutas Carl Robert Jakobson 10. juulil 1867. aastal Koidula luulekogu „Emmajõe Öpik“ ilmumise puhul.
Tõepoolest, Koidula luule kõnetab tänapäevalgi ja mitte ainult meid, eestlasi. Läti, soome, ungari, saksa rootsi, inglise, vene, itaalia, hispaania ja prantsuse keelde tõlgitud luuletused pärinevad poetessi erinevatest loomeperioodidest ning on esitatud kõrvuti originaalloominguga. Luuleridu täiendavates tekstides on otsitud seoseid Koidula elu ja loomingu ning tõlkekeelte vahel.
Näituse koostaja:
Kristiina Vunk
Näituse kujundaja: Indrek Aija
Näituse teostaja: Triin Tammann
_block.png)