HEDVIG JA ANNA. Koidula tütred
„Aga minu lapsed, minu ainsad, kallid tüdrukud, ärgu nad iial õppigu oma südametunnistust ohvriks tooma rahvuslikkusele! Jumal kaitsku neid selle eest!“ − Lydia dikteeritud kiri 28. aprillil 1886
Kas Koidulal oli järeltulijaid?
Kuidas kujunes nende elukäik?
Kas nad elasid Eestis?
Kas neil oli omakorda järeltulijaid?
Jah, Lydia Koidulal olid järeltulijad. Abielust Eduard Michelsoniga sündis neli last, kuid elutraagika, haigused ja surmad lasid täiskasvanuikka jõuda vaid kahel tütrel.
Näitus räägib kaasadest Lydiast ja Eduardist, varalahkunud poegadest Hansust ja Maxist, kuid peamiselt tütardest Hedvigist ja Annast.
Kuraator: Svea Volmer-GallandKoostaja: Elmar Trink
Kujundaja: Haide Rannakivi
Täname Rivo Kaljuveed, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Kultuurkapitali.
Koidula pargis
KOIDULA MAA JA ILM
"Südame ma kinni köitnud sinu külge emakeel…"
Eesti viisid, eesti südame sügavusest välja keenud. Tõeste, toogu eestulev aeg, mis ta toob, kuulsaid laulusid ja laulikuid – ülemal nimetatud laulud saavad nende kõrvas ikka kõlama ja elama kuni eestikeel elab,"
kuulutas Carl Robert Jakobson 10. juulil 1867. aastal Koidula luulekogu „Emmajõe Öpik“ ilmumise puhul.
Tõepoolest, Koidula luule kõnetab tänapäevalgi ja mitte ainult meid, eestlasi. Läti, soome, ungari, saksa rootsi, inglise, vene, itaalia, hispaania ja prantsuse keelde tõlgitud luuletused pärinevad poetessi erinevatest loomeperioodidest ning on esitatud kõrvuti originaalloominguga. Luuleridu täiendavates tekstides on otsitud seoseid Koidula elu ja loomingu ning tõlkekeelte vahel.
Näituse koostaja:
Kristiina Vunk
Näituse kujundaja: Indrek Aija
Näituse teostaja: Triin Tammann
_block.png)