ANATOMIA JANNSENIANA. Perekond Jannsenite ihuhädad
Koidula Muuseumi aiagaleriisAlates 05.07.2026
Näituse inspiratsiooniks ja peamiseks allikaks on perekonna kirjavahetus. Kaheksa haigusloona vormistatud väljapaneku põhjal saab ülevaate iga pereliikme tervislikust olukorrast ja teda vaevanud haigusest.
Meditsiinivaldkond oli Jannsenite perekonnas ehk ka keskmisest suurema tähelepanu all, sest Tartu Keiserlikus ülikoolis olid arstiks õppinud nii Lydia abikaasa Eduard Michelson, Eugenie abikaasa Heinrich Rosenthal kui ka noorim vend Eugen Jannsen. Perekonna haigustelugu ulatus põlvkondade taha: vähki põdesid ja paraku sellesse ka surid nii Emilie ema proua Koch kui ka Lydia ja Eugenie, samuti noorim vend Eugen. Kochide peres avaldunud epilepsiat põdesid Leopold ja Julius; Pärnu päevil varjutas pere elu-olu ema Emilie põdurus ja sellest tulenev meelolu; Papa Jannsenit tabas täies elujõus mehena insult.
„Mõnikord tundus, nagu oleksid mitmesugused haigused ja viletsused meil laagrisse asunud. Elu- ja südamemured valitsesid majas pidevalt,“ on Lydia Koidula ehk pisut traagiliseltki nentinud. Kuigi 19. sajand pani aluse meditsiiniteadusele kaasaegses mõistes, võib ka Jannsenite näitel tõdeda, et kaastunnet, inimlikku suhtlemist ja perekonna toetust ei asenda miski.
Koostaja: Kristiina Vunk
Kujundaja: Indrek Aija
Pärnu Muuseum 2026
HEDVIG JA ANNA. Koidula tütred
„Aga minu lapsed, minu ainsad, kallid tüdrukud, ärgu nad iial õppigu oma südametunnistust ohvriks tooma rahvuslikkusele! Jumal kaitsku neid selle eest!“ − Lydia dikteeritud kiri 28. aprillil 1886
Kas Koidulal oli järeltulijaid?
Kuidas kujunes nende elukäik?
Kas nad elasid Eestis?
Kas neil oli omakorda järeltulijaid?
Jah, Lydia Koidulal olid järeltulijad. Abielust Eduard Michelsoniga sündis neli last, kuid elutraagika, haigused ja surmad lasid täiskasvanuikka jõuda vaid kahel tütrel.
Näitus räägib kaasadest Lydiast ja Eduardist, varalahkunud poegadest Hansust ja Maxist, kuid peamiselt tütardest Hedvigist ja Annast.
Kuraator: Svea Volmer-GallandKoostaja: Elmar Trink
Kujundaja: Haide Rannakivi
Täname Rivo Kaljuveed, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Kultuurkapitali.
Pärnu Muuseum 2026
Koidula pargis
KOIDULA MAA JA ILM
"Südame ma kinni köitnud sinu külge emakeel…"
Eesti viisid, eesti südame sügavusest välja keenud. Tõeste, toogu eestulev aeg, mis ta toob, kuulsaid laulusid ja laulikuid – ülemal nimetatud laulud saavad nende kõrvas ikka kõlama ja elama kuni eestikeel elab,"
kuulutas Carl Robert Jakobson 10. juulil 1867. aastal Koidula luulekogu „Emmajõe Öpik“ ilmumise puhul.
Tõepoolest, Koidula luule kõnetab tänapäevalgi ja mitte ainult meid, eestlasi. Läti, soome, ungari, saksa rootsi, inglise, vene, itaalia, hispaania ja prantsuse keelde tõlgitud luuletused pärinevad poetessi erinevatest loomeperioodidest ning on esitatud kõrvuti originaalloominguga. Luuleridu täiendavates tekstides on otsitud seoseid Koidula elu ja loomingu ning tõlkekeelte vahel.
Näituse koostaja:
Kristiina Vunk
Näituse kujundaja: Indrek Aija
Näituse teostaja: Triin Tammann
_block.png)