2026
VIIUL HÜÜAB. Pärnumaa külaviiuldajad ringreisil
15.05.2026-30.06.2026Näitusetuur ja kontsert Koidula Muuseumis
Pühapäeval, 7. juunil kell 15
Koidula Muuseum, viiulimängija Regina Mänd ning režissöör Marta Pulk kutsuvad 7. juunil muuseumisse, et nii näituse kui audiovisuaalse kontserdi kaudu jutustada Pärnumaa rikkalikust viiulipärandist, külapillimängijate eluolust ning värvikatest seiklustest eile ja täna.
Osalemine muuseumipiletiga (10 € täis-, 7 € soodus- ja 21 € perepilet).
KONTSERDIST
Pärnust pärit pärimusmuusik, viiulimängija Regina Mänd on viimase aja jooksul süübinud rikkalikku ja omapärasesse kodukoha viiulirepertuaari, et panna kokku kontsertkava, mis tõstaks igakülgselt esile põnevat Pärnumaa viiulimängu traditsiooni mitte ainult läbi muusika, vaid ka läbi lugude, mälestuste ja pildi.
Koostöös tunnustatud režissöör Marta Pulgaga on nad nii arhiivimaterjalide kui omaenda välitööde põhjal loonud audiovisuaalse kontserdi, et luua terviklik ja ajas liikuv atmosfäär, mis kutsub publiku elamuse kaudu suhtlusesse Pärnumaa viiulipärandiga. Esmaettekanne toimus selleaastasel Viljandi pärimusmuusika festivalil.
Üritus toimub tänu Eesti Kultuurkapitali, Pärnu linna ja Pärnu Muuseumi toetusele.
NÄITUSEST
Väljapanek „Viiul hüüab. Pärnumaa külaviiuldajad ringreisil“ on koostatud ajendatuna Regina Männi muusikalisest uurimisretkest Pärnumaa külaviiuldajate elu- ja pillilugudesse. Lähemalt saab tuttavaks Mihkel Toomi ja Mart Männimetsaga Torist, Hendrik Adamson-Jõearu ja Anton Adamsoniga Vändrast, Hendrik Ojasooga Häädemeestelt ja Jaan Paluga Kihnust. Nemad on vaid mõned neist pillimeestest, kes Pärnumaale on loonud omamoodi viiulimaa kuulsuse.
Viiul sai Pärnumaal rahvapilliks 19. sajandi jooksul, vahetades välja endisaegse põhilise tantsu- ja tavandimuusikapilli – torupilli – ning võttis üle vanapärase torupillimuusika, mida viiuldajad edasi arendasid. Rahvamuusika uurijad on osutanud Pärnumaa külaviiuldajate huvitavale repertuaarile, heale mängutehnikale ning mänguvõtete rohkusele. Viiuli erakordsust siitkandi pillitraditsioonis näitab seegi, et veel 1970. aastail leidus rahvapärases maneeris mängivaid, traditsioonilist repertuaari tundvaid viiuldajaid.
Tänaseks on see järjepidevus katkenud, kuid tänu August Pulsti eestvõttel toimunud heliplaadistamisele 1936.-1938. Tallinnas Riigi Ringhäälingus, on viiuldajate pärand jätkuvalt kättesaadav ja kuulatav. Rahvamuusikutele on see ammendamatuks inspiratsiooniallikaks, et Eesti rahvamuusikakultuuri elavana hoida.
Väljapanek on koostatud Rahvusarhiivi, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Pärnu Muuseumi materjalide, samuti Krista Sildoja, Igor Tõnuristi, Leo Leesmendi jpt. uurimuste põhjal.
2025
_large.webp)
Juubelinäitus
KOIDULA MUUSEUMI LUGU
Jannseni tänaval asuv armas kollane maja oli 19. sajandil koduks Johann Voldemar Jannseni perele, kus tegutses kultuuriloolise tähtsusega maarahva kool ja Perno Postimehe toimetus ning sirgus tütar Lydia.
Lydia Koidula-nimeline muuseum avati Pärnus 21. juulil 1945. Kaheksa kümnendi jooksul on see arenenud algselt kahes toas pesitsevast memoriaal-tubamuuseumist kahekorruseliseks kauni vabaõhulava ja aiaga kultuurikompleksiks, olles nii üks kaasaegsemaid kirjanike muuseume Baltimaades.
Sünnipäeva tähistamisel on komme vaadata tagasi ja seada pilk tulevikku, et mõista, mis on olnud muuseumi roll ja tähendus nii pärnakale kui külalisele. Mitmekeelne stendinäitus „Koidula muuseumi lugu“ aitab seda küsimust lahti mõtestada, tutvustades mäluasutuse saamis- ja arengulugu ning fotosid läbi kaheksa aastakümne. Vitriinides on eksponeeritud arhiividokumente, rariteetseid käsikirju, kavandeid ja trükiseid ning esemetena fragmente endistest püsiekspositsioonidest.
Juubelinäitus valmis Pärnu muuseumi peavarahoidja Piret Pedaniku, kunsti- ja fotokoguhoidja Tiit Kase, Koidula muuseumi juhataja Elmar Tringi ja kujundaja Indrek Aija ühisloomingus.
Näituse loomist toetas Kultuurkapital.
Rahvusarhiivi rändnäitus
Eveline von Maydelli looming “Värve täis elu”
Koidula muuseumi ajutiste näituste saalis 8. märtsist - 15. juulini
Eveline Adelheid von Maydell (endine Frank) oli baltisaksa päritolu kunstnik, kes on kõige rohkem tuntud kui siluetikunstnik. Ta sündis 1890. aastal Teheranis ning kolis 1900. aasta paiku perega Pärnusse. Eveline õppis kunsti Riias, samuti osales ta vabakuulajana Peterburi Kunstiakadeemias ning 1912.–1913. aastal Düsseldorfi Kunstiakadeemias. 1918. aastal kolis ta koos abikaasa Guido von Maydelliga Saksamaale, kus ta tutvustas oma loomingu galeriides ning kunstikauplustes.
Pärast abikaasa surma 1934. aastal viibis Eveline tihti pikemalt Eestis. 1935. aastal toimus tema käärilõigete näitus Tallinna Kunstihoones. Samal aastal valmis ka Konstantin Pätsi siluett. 1939. aastal otsustas kunstnik alaliselt Eestisse jääda, kuid pidi siit 1940. aasta augustis alanud Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu taas lahkuma, astudes ühele viimastest Ameerika Ühendriikide kodanike väljaviimiseks saadetud laevadest. Enne lahkumist andis ta oma isikliku arhiivi, sh sajad fotod, kirjad ja käärilõikeid Eesti Kunstimuuseumile, kust need hiljem Rahvusarhiivi jõudsid.
Tänu baltisaksa ajaloolase Gert von Pistohlkorsi vahendusele sai Rahvusarhiiv 2023. aastal väärtusliku täienduse: annetusena jõudis arhiivi ligi viiskümmend von Maydelli akvarelli. Kõik need, peamiselt lilli kujutavad tööd pärinevad Maydelli Eestis seni peaaegu tundmatust II maailmasõja järgsest loomeperioodist.
Näitus "Värve täis elu" koosneb annetatud akvarellidest ja varasematest käärilõigetest, mille poolest on ta siluetikunstnikuna kõige rohkem tuntud. Meisterlikult lõigatud, ažuursed siluetid ehk käärilõiked üllatavad oma detailide ning kompositsiooniga. Ta portreteeris nii daame, härrasmehi, lapsi ning lemmikloomi kui tuntud kultuuri- ja seltskonnategelasi.
Näituse koostajad: Tiina-Mall Kreem ja Astri Schönfelder
Graafiline kujundaja: Einike Leppik
2024
Pärnu lasteaialaste joonistuste näitus
LOLLA KOOS PAPAGA
Näituse eel koostasid Pärnu lasteaednike aineühendused koostöös Koidula muuseumiga lastepärased inspiratsioonilood Lydia lapsepõlvest Pärnus. Samuti loeti süvenenult ja ammutati ideid Kätlin Kaldmaa raamatust „Lydia“.Näitusel on väljas enam kui 150 noore kunstniku tööd.
Noorte kirjade näitus "KIRI KOIDULALE!"
Lydia Koidula 180. sünniaastapäeva sügisel kutsus Pärnu muuseum koolinoori üle Eesti kirjutama Koidulale kirja. Nagu kirjasõbrale.
Küsisime noortelt, mida oleks Lydial kui luuletajal, jutukirjutajal, ajakirjanikul, näitekirjanikul, teatri loojal, rahvusliku identiteedi kujundajal põnev teada meie aja kohta. Novembriks jõudis muuseumi postkasti 78 käsitsi kirjutatud kirja, kus noored rääkisid Koidulale endast, oma perest ja sõpradest, argielust, haridusest, ühiskonnast ja poliitikast, loodusest, keskkonnast ja unistustest.
Valik kirju ilmus kohalikus ajalehes Pärnu Postimees. Valik kirju on kõikidele huvilistele lugemiseks nähtavad Koidula muuseumis.
2023
Näituse "Koidula kunstis" koostaja Piret Pedanik. Pärnu Postimees, Mailiis Ollino 2023
Meelest karsk ja viisist kaine,
Puhas hing sul ihu sees:
Nõnda seisad, eesti naine,
Seniks oma rahva ees!
Lydia Koidula „Eesti naine"
Näituse koostaja: Piret Pedanik
Lydia Koidula ja tema õe Eugenie kirjavahetusel põhinev näitus
ARMSAIM ÕEKENE
Õdede omavaheline kirjavahetus on vaid osa Koidula mahukast kirjapärandist, kokku 400 kirja. Kahjuks on see säilinud lünklikult ega moodusta terviklikku dialoogi, nagu kirjad Kreutzwaldi või Almbergiga. Loomult perekondlikud, igapäevaelu käsitlevad kirjad on ajastu mentaliteedi, olustiku ja Koidula isiksuse mõistmiseks-mõtestamiseks jätkuvalt kõnekad.
Valitud katkendid aastaist 1862-1886 puudutavad Lydia erinevaid elusündmusi – mõni rõõmsam, mõni kurvem. Tsiteerides Koidula õepoja abikaasat Edith Rosenthal-Lippu: „Punase joonena läbib Koidula kirju ta õrn armastus sugulaste, iseäranis oma ainsa õe Eugenie vastu. See armastus jääb püsima kuni surmani“.
Näitus on koostatud Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) materjalide põhjal.
Koostaja: Kristiina Vunk
Kujundaja: Indrek Aija