Loengusari "Aja jälgedel"

TULEKUL LOENGUD

Jätkame 2026 sügisel. Kohtumiseni!

TOIMUNUD LOENGUD

Pärnu Muuseumi uue püsiekspositsiooni avamise puhul pühendasime 2026. aasta kevadtalvised loengud näituste teemadele. Loengupidajateks olid püsinäituste kuraatorid ning keskendusime teemasaalides uuritud nähtustele ja sündmustele meie piirkonna ajaloost.

2026. esimesel poolaastal toimunud loengud:

02.04 Indrek Aija
30.04 Margo Samorokov
14.05 Tiit Kask

Loengusari "Aja jälgedel": Tiit Kask

SUVEPEALINN PÄRNU. PÄRNU KUURORT 1889

Neljapäev, 14. mai kell 17.30

Ligi kahe sajandi pikkune Pärnu kuurordiks olemise mitmetähenduslik sisu ja olemus, moed ja kombed ning kohaliku kogukonna ja hooajaliste külaliste-turistide suhted on olnud pidevas muutumises. Aga kuidas kõik algas ja kuidas sai Pärnust rohkete parkide, varjuliste alleede ja elegantse arhitektuuriga mereäärne kuurort – „hurmav Läänemere Tuhkatriinu“? Juttu tuleb Pärnu kuurordi esimesest kõrgperioodist, mis sai alguse 1889. aastal ehk 50 aastat pärast esimese supelasutuse avamist.

Tiit Kask on Pärnu Muuseumi püsinäituse teemasaali "Suvepealinn Pärnu" kuraator, muuseumi kunsti- ja fotokogu hoidja ning turismiloolane. Tiit on Pärnu turismi fenomeniga olnud ühel või teisel moel seotud alates taasiseseisvumisest. Sel aastal saab suvepealinna lugu tema abiga jutustatud nii näituse- ja loengusaalis kui ka peatselt valmivas trükises.

Pilet 10 € saadaval eelmüügis ja sündmuse päeval kohapeal 12 €.
NB! Loengu pääse ei sisalda püsinäituse külastust.
Õpetajatel ning muuseumigiididel palume eelmüügist soetada 0-pilet.

Loengusari on Pärnu üldhariduskoolide õpetajatele ning muuseumigiididele täiendõppeks ning neile TASUTA. Vähemalt viies loengus osalemise korral väljastab Pärnu muuseum tunnistuse. Loengusarjas osalemine ei anna ainepunkte.

Loengusari “Aja jälgedel”: Margo Samorokov

JÄÄAJAST TÄNAPÄEVA PÄRNUMAA RANNAS

Neljapäeval, 30. aprillil kell 17.30

Pärnumaa tänapäevane rannajoon on pika geoloogilise arengu tulemus, mille algus ulatub viimase mandrijää taandumise aega ligikaudu 15 000 aastat tagasi. Sellest ajast alates on siinne rannajoon korduvalt nihkunud nii maismaa kui ka mere suunas, kujundades ümber maastikku ja inimeste elukeskkonda. Rannajoone kujunemine ei ole toimunud üheainsa protsessi tulemusena, vaid peegeldab mitme samaaegselt toimunud protsessi koosmõju. Just sellisesse pidevalt muutuvasse keskkonda saabusid esimesed inimesed juba rohkem kui 11 000 aastat tagasi — maastikule, kus jää oli andnud teed metsale, meri oli taandunud ja jõed otsisid alles uusi sänge.

Grupp inimesi rajas oma ajutise laagripaiga Pärnu jõkke suubunud oja kaldale, jättes maha õhukese kultuurkihi. Tõusev vesi mattis nende peatuspaiga aegamisi settekihtide alla — ja nii see jäi, kuni enam kui kümme tuhat aastat hiljem juhuslik avastus selle taas päevavalgele tõi. Loengus vaatleme, kuidas Pärnumaa rannajoon on kujunenud viimasest jääajast tänapäevani ning mida see muutuv maastik räägib meile siinsete esimeste inimeste elust ja asustusloost.

Loengupidaja Margo Samorokov on Pärnu Muuseumi arheoloog ning pärandiosakonna juhataja. Lisaks sellele on Margo koostanud-kureerinud uue püsinäituse teemasaali “Meie loo läte”, millele ilmub sel aastal täienduseks ka trükis. Muuseumi arheoloogina on ta koostanud teisigi raamatuid nagu “Pärnumaa arheoloogilised aarded ja peitleiud” ja “Arheoloogilised kaevamised Pärnus”.

Pilet 10 € saadaval eelmüügis ja sündmuse päeval kohapeal 12 €.
NB! Loengu pääse ei sisalda püsinäituse külastust.

Õpetajatel ning muuseumigiididel palume eelmüügist soetada 0-pilet.
Loengul ei kehti Muuseumikaart.

Loengusari “Aja jälgedel”: kõneleb Indrek Aija

PÄRNU 775. LINNA RAJAMISE LUGU

Neljapäeval, 2. aprillil kell 17.30

Hoolimata sellest, et just linna lähistelt on avastatud Eesti ala vanimad inimtegevuse jäljed, oli tänase Pärnu linna ala looduslike tingimuste tõttu püsiva asustuseta. See muutus pärast 12.–13. sajandil Eesti- ja Läti alal peetud ristiretkesid, mis tähendasid keskaja algust Eestis. Pärnu jõe suue oli sedavõrd oluline paik, et sellele pretendeerisid korraga kaks uut kohalikku võimu. Jõesuudme ühele kaldale rajas Saare-Lääne piiskop oma piiskopkonna keskuse, vastaskaldale seadis end sisse Saksa ordu, kes ehitas jõe ja mere vahelise liivase neemiku tippu kindluse. Nii kujunes Liivimaal ainulaadne kahe linna fenomen – neid hakati nimetama Vana- ja Uus-Pärnuks.

Pärnu 775-aastase ajaloo algusaegadest kõneleb näituse "Kahe linna lugu" kuraator Indrek Aija. Aija on pärnakate poolt armastatud koduloolane ja kujundaja, kelle sulest on ilmunud mitmeid Pärnu-teemalisi kirjutisi ning artikleid. Pärnu Muuseumi püsinäituse saalile "Kahe linna lugu" täienduseks on peagi ilmumas ka raamat, milles kuraator uurib näituse teemasid veel sügavamalt.

Pilet 10 € saadaval eelmüügis ja sündmuse eel kohapeal 12 €.
NB! Loengu pääse ei sisalda püsinäituse külastust. Loengu piletiga on 04.04-05.04 (laupäev-pühapäev) muuseumipilet -25%!

Õpetajatel ning muuseumigiididel palume eelmüügist soetada 0-pilet.
Loengul ei kehti Muuseumikaart.

2025

Pärnu muuseumi loengusari “Aja jälgedel” jätkub raamatute ja köitjate teemadel. Oleme külla kutsunud nahakunstniku Signe Taremaa, kes viib osalejatega läbi väikese märkmiku käsiköitmise töötoa. Peatselt lõppeva näituse “Trükisõna Pärnust” üks kuraatoritest Kristiina Vunk jutustab 19. sajandi raamatuköitjatest Pärnus.

Töötoas annab Signe Taremaa ülevaate raamatute köitmise erinevatest võimalustest. Kohapeal õpime valmistama pikapistelist köidet, mis on lihtne ja juba keskajal dokumentide ning märkmete köitmisel sageli kasutatud tehnika, kus raamatu lehed kinnitatakse otse köite kaanenaha külge. Iga töötoas osaleja saab valida endale sobivat värvi taskumärkmiku kaaned ja köitmiseks kasutatava lõnga. Eelnevalt on märkmiku sisulehed ja kaaned sobivasse suurusesse lõigatud ning aukudega varustatud. Töötoa käigus saab pühenduda raamatu köitmise protsessile.

Signe Taremaa on lõpetanud 1979 aastal Eesti Kunstiakadeemia, selleaegse nimega ERKI, naha eriala. Ta on töötanud Lahemaa Rahvuspargis kunstnikuna ja kunstiõpetajana Virumaal. Signe Taremaa autoriköited osalevad jätkuvalt kodumaistel ja rahvusvahelistel näitustel ja konkurssidel. Rahvusvahelisele köitekonkursile Scripta manent VI köidetud Valdur Mikita raamat „Mine metsa” pälvis autori preemia ja asub praegu Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis. Signe Taremaa juubelinäitus „Köited ja seinaehted“ on praegu näha Pärnu Keskraamatukogus. Pärnu Maarja-Magdaleena Gildi asutajaliige tegutseb tänini gildis omanimelises köitekojas.

Pärnu Muuseumi loengusari “Aja jälgedel” jätkub raamatu- ja kultuuriloo teemadel. Seekord on külaliseks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu pearaamatukoguhoidja Ave Pill, kes tutvustab 19. sajandi Pärnu raamatukultuuri üht silmapaistvamat tegelast – raamatuköitjat, bibliofiili ja kirjastajat Mihkel Jürgensit (1820–1874).

Jürgens kogus oma elu jooksul üle tuhande eestikeelse trükise ning hulgaliselt käsikirju nii vanemast kui uuemast ajast. Oma kogu tutvustamiseks andis ta välja kaks kataloogi (1857 ja 1864) ning avaldas Perno Postimehes ja Eesti Postimehes ülevaateid uute teoste lisandumisest. Tema kodu Ülejõel kujunes lugemis- ja muusikahuviliste kohtumispaigaks, kust kasvas välja mitmeid Pärnu kultuuriseltside algatusi.

Ave Pill tegeleb igapäevaselt haruldaste teoste uurimise, säilitamise ja kogude täiendamisega. Ta on aktiivne Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkonnas ning talle pakuvad erilist huvi bibliofiilide ja eraraamatukogude komplekteerimislood.

Pärnu muuseumi loengusari “Aja jälgedel” alustab uut hooaega! Esimeseks külaliseks sel sügisel on kirjanik ja teoloog Meelis Friedenthal. Ta on õpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, kus kaitses ka doktorikraadi, ning töötab alates 2008. aastast TÜ raamatukogu vanemteadurina ja 2021. aastast mõtteloo kaasprofessorina.

Lisaks akadeemilisele tööle on Friedenthal mitmekülgne kirjanik. Tema romaan “Mesilased” pälvis aastal 2012. aasta kirjaniku tiitli, sama teos sai ka 2013. aastal Euroopa Liidu kirjandusauhinna. Lisaks on Friedenthal tunnustatud mitmete Eesti ulmekirjanduse Stalkeri auhindadega (2005, 2018, 2019, 2024) ning tema looming on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Loeng keskendub Michael Dau (u 1655-1710) pärandile – mehele, kes oli 17. sajandi lõpus Tartu ülikooli professor ning hiljem Pärnu linna bürgermeister. Dau oli üks huvitavamaid tegelasi Academia Gustavo-Carolinas, kes tõi Liivimaale varajase valgustuse ja pietismi ideid. Ettekandes tuleb käsitlemisele Dau raamat ateismist, tema uuenduslikud haridusideaalid ja pietistlik teoloogilis-filosoofiline hoiak.

Rõivad, mida me täna nimetame Eesti rahvarõivasteks, kujunesid välja talupojakultuuris selle aja vajaduste ning võimaluste järgi. Loengus räägime rahvarõivastest kui pärandist, püüdes näha detailides märgilisi aspekte. Ajaloolises (rahva)rõivakultuuris nähtu teadvustamine ja mõtestamine on aluseks tänapäeval väärtushinnangute kujunemisele.

Inna Raud on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tekstiili erialajuht ning õppejõud. Ta on mitmete trükiste ja artiklite autor või kaasautor (näiteks Vändra kihelkonna rahvarõivad, Pärnumaa rahvarõivad, Pärnumaa põlled, Seto rahvarõivad jne). Inna on ka Viljandimaa rahvarõivakooli koordinaator ja õpetaja ning osaleb nii Viljandimaa kui Pärnumaa rahvarõiva nõuandekoja töös. Ta on endale teinud Vändra, Ruhnu ja Halliste rahvarõivad ning hetkel on valmimas Tori rahvarõivakomplekt.

Sel korral mõtiskleme, kas alkeemia on vaid müüt kulla valmistamisest või peitub selles sügavam tarkus.

Loengupidaja sõnul tõukub ettekanne 2024. sügisel toimunud näitusest, mis tutvustas Tartu Ülikooli raamatukogu fondides olevaid alkeemilisi raamatuid ning ülikooli muuseumi keemiaaparatuuri. Muuseumis peetava loengu keskseks teemaks on alkeemia, mis oli palju suurema ambitsiooniga ettevõtmine kui kulla valmistamine. Alkeemia püüdis ühendada terviklikuks süsteemiks kõik olemasoleva: elemendid, looduse, inimese, planeedid ja vaimse maailma. Ettekanne annab lühiülevaate selle kultuurinähtuse ajaloost ja uurimisest ning puudutab alkeemiat ja selle uurimist Eestis.

Meelis Friedenthal on üks Eesti juhtivaid alkeemia uurijaid. Seda põnevat ja müstilist teemat on ta põhjalikult käsitlenud nii Tartu Ülikooli loengusarjas “Sissejuhatus alkeemiasse” kui 2023. aasta raamatus “Alkeemia ajaloost”. Mõlemad on sündinud koostöös ajaoolase ja bioloogi Kurmo Konsaga. Kirjanikuna on Friedenthal pälvinud rohkelt tunnustust, sealhulgas Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhinna ning aasta kirjaniku tiitli, samuti mitmeid Stalker-auhindu.

Loeng käsitleb järgmisi teemasid: kuidas talupoja pidulikest rõivastest said kõige pidulikumad rõivad ka tänapäeva Eestis; milline on rahvarõivaste tähendus; miks soovitakse rahvarõivaid ise valmistada ja omada; kuidas rahvarõivaid uuritakse, valmistatakse ja õpetatakse.

Anu Randmaa on lõpetanud Tallinna Ülikooli käsitöö ja kodunduse eriala. Ta omab magistrikraadi haridusteaduses ja rahvarõivameistri VII taseme kutsetunnistust. Rahvarõivaste uurimise ja valmistamisega on Anu tegelenud alates aastast 2000.

Pärnumaa rahvarõivaste raamatu kaasautorina on Anu uurinud Pärnumaa kihelkondade rõivaid, eriti Varbla, Audru, Tõstamaa, Mihkli ja Saarde khk rõivaid.

Alates 2003. aastast on Anu Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, rahvarõiva alaliidu juht. Alaliidust sai 2008. aasta alguses iseseisev MTÜ Rahvarõivas, mille juurde loodi ka Rahvarõiva Nõuandekoda ja koolituskeskus. Nõuandekoda tegutseb Tõstamaa Käsitöökeskuses ja Pärnu Muuseumis ning lisaks Anu Randmaale on kojas nõustajateks Inna Raud, Liis Luhamaa ning Ülli Kont.