2024/2025 LOENGUTE HOOAEG ON LÕPPENUD!
TOIMUNUD LOENGUD:
_large.webp)
Loengusari "Aja jälgedel": Inna Raua loeng "Märgid rahvarõivastes - mis lugusid need jutustavad?"
24. aprillil kell 17.30 on Pärnu muuseumis külas rahvarõivaekspert ja rahvustekstiili õppejõud Inna Raud.
Inna Raud on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tekstiili erialajuht ning õppejõud. Ta on mitmete trükiste ja artiklite autor või kaasautor (näiteks Vändra kihelkonna rahvarõivad, Pärnumaa rahvarõivad, Pärnumaa põlled, Seto rahvarõivad jne). Inna on ka Viljandimaa rahvarõivakooli koordinaator ja õpetaja ning osaleb nii Viljandimaa kui Pärnumaa rahvarõiva nõuandekoja töös. Ta on endale teinud Vändra, Ruhnu ja Halliste rahvarõivad ning hetkel on valmimas Tori rahvarõivakomplekt.
Pilet 6€ saadaval eelmüügis ja sündmuse eel kohapeal.
Õpetajatel palume eelmüügist soetada 0-pilet.
Muuseumikaardiga on osalemine tasuta.
*Loengusari on üldhariduskoolide õpetajatele täiendõppeks ning neile TASUTA. 2024/2025 hooajal toimub 7 loengut, millest 3 rahvarõivaste teemal. Vähemalt viies loengus osalemise korral väljastab Pärnu muuseum tunnistuse. Loengusarjas osalemine ei anna ainepunkte.
2024/2025 loengute hooaeg lõppeb käesoleva ettekandega.
Loengusari “Aja jälgedel”: “Alkeemia ajaloost meil ja mujal”
27. märtsil kell 17.30 on Pärnu muuseumis kõnelemas kirjanik ja teoloog Meelis Friedenthal.
Loengupidaja sõnul tõukub ettekanne 2024. sügisel toimunud näitusest, mis tutvustas Tartu Ülikooli raamatukogu fondides olevaid alkeemilisi raamatuid ning ülikooli muuseumi keemiaaparatuuri. Muuseumis peetava loengu keskseks teemaks on alkeemia, mis oli palju suurema ambitsiooniga ettevõtmine kui kulla valmistamine. Alkeemia püüdis ühendada terviklikuks süsteemiks kõik olemasoleva: elemendid, looduse, inimese, planeedid ja vaimse maailma. Ettekanne annab lühiülevaate selle kultuurinähtuse ajaloost ja uurimisest ning puudutab alkeemiat ja selle uurimist Eestis.
Meelis Friedenthal on üks Eesti juhtivaid alkeemia uurijaid. Seda põnevat ja müstilist teemat on ta põhjalikult käsitlenud nii Tartu Ülikooli loengusarjas “Sissejuhatus alkeemiasse” kui 2023. aasta raamatus “Alkeemia ajaloost”. Mõlemad on sündinud koostöös ajaoolase ja bioloogi Kurmo Konsaga. Kirjanikuna on Friedenthal pälvinud rohkelt tunnustust, sealhulgas Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhinna ning aasta kirjaniku tiitli, samuti mitmeid Stalker-auhindu.
Pilet 6€ saadaval eelmüügis ja sündmuse eel kohapeal.
Õpetajatel palume eelmüügist soetada 0-pilet.
Muuseumikaardiga on osalemine tasuta.
*Loengusari on üldhariduskoolide õpetajatele täiendõppeks ning neile TASUTA. 2024/2025 hooajal toimub 7 loengut, millest 3 rahvarõivaste teemal. Vähemalt viies loengus osalemise korral väljastab Pärnu muuseum tunnistuse.
Loengusarjas osalemine ei anna ainepunkte.
20. veebruaril avasime muuseumis Pärnumaa rahvarõivaste näituse "Kullakördi kudujad". 6. märtsil kell 17.30 on loengusarja raames külas Anu Randmaa, kes annab huvilistele loengu "Rahvarõivas enne ja nüüd".
Anu Randmaa on lõpetanud Tallinna Ülikooli käsitöö ja kodunduse eriala. Ta omab magistrikraadi haridusteaduses ja rahvarõivameistri VII taseme kutsetunnistust. Rahvarõivaste uurimise ja valmistamisega on Anu tegelenud alates aastast 2000.
Pärnumaa rahvarõivaste raamatu kaasautorina on Anu uurinud Pärnumaa kihelkondade rõivaid, eriti Varbla, Audru, Tõstamaa, Mihkli ja Saarde khk rõivaid.
Alates 2003. aastast on Anu Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, rahvarõiva alaliidu juht. Alaliidust sai 2008. aasta alguses iseseisev MTÜ Rahvarõivas, mille juurde loodi ka Rahvarõiva Nõuandekoda ja koolituskeskus. Nõuandekoda tegutseb Tõstamaa Käsitöökeskuses ja Pärnu Muuseumis ning lisaks Anu Randmaale on kojas nõustajateks Inna Raud, Liis Luhamaa ning Ülli Kont.
Pilet 6€ saadaval eelmüügis ja sündmuse eel kohapeal.
osta pilet eelmüügist
Õpetajatel palume eelmüügist soetada 0-pilet.
Muuseumikaardiga on osalemine tasuta.
*Loengusari on üldhariduskoolide õpetajatele täiendõppeks ning neile TASUTA. 2024/2025 hooajal toimub 7 loengut, millest 3 rahvarõivaste teemal. Vähemalt viies loengus osalemise korral väljastab Pärnu muuseum tunnistuse. Loengusarjas osalemine ei anna ainepunkte.
2024/2025 hooaja viimase loengud toimuvad 27.03 ja 24.04. Ajakavas võib ette tulla muudatusi. Lisainfo selgub sündmuse lähenedes.
.jpg)
Eesti Vabariigi 107. aastapäeva tähistamise nädala neljapäeval, 20. veebruaril kell 17.30 annab loengusarja "Aja jälgedel" raames loengu Balti kaitsekolledži strateegilise planeerimise ja sõjaajaloo õppejõud Art Johanson.
"Olulised sündmused, mis tagasid Vabadussõjas sõjalise võidu"
Loeng räägib Vabadussõda mõjutanud suurematest muudatustest ja mõjutajatest. Esiteks: kuidas suutis Eesti moodustada ühe võimsama sõjalise jõu regioonis ja mis sellele kaasa aitas? Käsitlemist leiavad Punaarmee enda otsused, mis kaudselt andsid aega Eestile hingetõmbeks. Lisaks tuleb juttu Eesti riigi võimest pöörata enda kasuks sündmused Landesveeri sõjas ning 1919. aasta sügisestest sündmustest, mis aitasid kaasa läbirääkimistele Nõukogude Venemaaga Eesti iseseisvuse tunnustamiseks.
23. jaanuaril kell 17.30 tuleb Pärnu Muuseumisse külla Eesti Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo, kes tutvustab oma eelmise aasta lõpus ilmunud raamatut „Saunast süstlani. Sajandi jagu lugusid eestlaste tervisest“, mis annab põneva tagasivaate eestlaste terviseloole.
Inimestele nii igapäevane teema avaneb läbi näidete ja lugude, mis pakuvad populaarteaduslikus võtmes killukest eestlaste sotsiaalajaloost. Ühiskondlikku raamistusse asetatud kogemuslood aitavad mõista, kas ja mille poolest erinevad toonased kehalised kogemused nagu sünnitus, haigused, nälg või arstilkäik tänasest. Peamiselt tuleb juttu 20. sajandi kogemustest ja tervisega seotud maastikke, hüpates aeg-ajalt siiski rikastavate nüansside järele nii eelnevatesse kui ka järgnevatesse sajanditesse. Seda põnevate peatükkidega nagu "Leil, armas arstirohi!", "Sanatooriumid - tuusikud, puhkus ja ravi", "Tervemad lapsed, tugevam rahvas", "Egas noor vana vaeva usu", "Unustatud hinged ja kadunud unistused - elu Nõukogude lastekodus", "Rubitohtrist rõugevaktsiinini" ja teised.
Kas teadsite, et Eestis valmistati omal ajal maailmas täiesti ainulaadset seerumit - rästikumürgi vastumürki? Selle tarbeks oli instituudil tarvis koguda suur hulk rästikumürki, aastane "rästikuvajadus" oli ligi tuhat rästikut. Vajamineva hulga kokkusaamiseks kutsuti rahvast üles rästikuid püüdma ja kõigile huvitatuile saadeti koju rästikupüüdmise kirjalik juhend.
Sarnaseid ja palju muid huvitavaid lugusid eestlaste terviseajaloost kuuleme juba loengus.
Anna Rinaldo raamatut on võimalik muuseumist ka soetada (hind 29€).
Kohtumisõhtu skulptor Elo
Liiviga: 1944. aasta paadipõgenike mälestusmärgi „Puudutus“ idee ja sünd.
„Minna ei taha, kuid jääda ei saa"
29.
novembril kell 17
Pärnu muuseumis
Tänavu sügisel möödus 80 aastat 1944. aasta suurest põgenemisest läände. Tuhandeid eestlasi ja pärnakaid mõjutanud sündmuse mälestamiseks avati 21. septembril Pärnu jõe kaldal paadipõgenike monument „Puudutus“, mille idee autoriks oli skulptor Elo Liiv.
Liiv, kelle kätetööst on sündinud ka II Maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusmärk Kärdlas, Jaan Poska monument Tallinnas Kadrioru pargis, Ülo Pärnitsa monument Ülemiste Citys, Kalju Lepiku mälestusmärk Koerus ja Heino Kurveti mälestusmärk Pärnu sõudebaasis, alustas siinse Kesklinna silla juurde paigutatava monumendi loomist aasta alguses, kuulates põgenejate ja nende järeltulijate lugusid ja lugedes mälestusi, leidmaks motiivi, mis kannaks nii lahkujate kui jääjate emotsioone.
„Pea igas Eesti peres on keegi, kes tollel ajal põgenes ja oli teadmata kadunud või hukkus. Need kaks kätt sümboliseerivad tuhandete inimeste viimast, lahkumise hetke oma lähedaste, kodumaaga. Laetud momenti, igatsust sõrmeotstes ja südames,“ mõtiskles Liiv Pärnu Postimehes, avaldades ka, et 80 aasta tagused sündmused puudutavad temagi peret.
Novembrikuu viimasel reedel on rõõm Elo Liivi muuseumis võõrustada ning kuulda, kuidas valmivad ajalooliste sündmuste ja inimeste mälestusmärgid, kui suur on skulptori vastutus, kuidas valitakse materjalid ja kujundus. Ning täpsemalt, kuidas sündis „Puudutus“.
Kohtumisõhtu toimub
mõnusas vabas vormis, dialoogis, mälestuste ja kogemuste vahetamise
rütmis.
Sügishooaja teises loengus 31. oktoobril kell 17.30 on külas arheoloog Ain Mäesalu, kes räägib Soontagana maalinnast.
Läbi aastasadade oli Soontagana maalinn muistsete läänlaste suurim ja võimsam kants, mille valdused ulatusid välja kuni Pärnu jõeni. See oli erandlik muistne linnus, asudes keset sood paikneval soosaarel. Kuigi Soontaganat võidi pelgupaigana kasutada juba 6.-7. sajandil, siis oma tähtsuse saavutas ta 13. sajandi alguses. Just selleks ajaks oli temast kujunenud Lääne-Eesti üks tähtsamaid keskusi, mille rolli võib võrrelda Viljandi, Tartu ja Otepääga. Tänu sellele pole ka ime, et Soontagana maalinn leiab kajastamist ka Henriku „Liivimaa kroonikas“. Nii on teada, et 1211. ja 1216. aasta talvel korraldasid ristisõdijad linnuse vastu spetsiaalsed sõjakäigud. Viimasel korral piirati linnust üheksa päeva, aga ei suudetud vallutada. Rohkete langenute ja haavatute tõttu olid kaitsjad sunnitud ristiusu lõpuks siiski vastu võtma. Ka Henrik ise võis hilisematel aastatel olla selle paigaga väga tihedalt seotud. Nii on oletatud, et kroonikust võis 1225. aasta paiku saada Soontagana kihelkonna esimene preester, tegutsedes seal piirkonnas mitmete aastate vältel.
Soontagana ümbrisest on aegade jooksul leitud mitmeid põnevaid juhuleide ning aastatel 1965-1971 toimusid soosaarel arheoloogilised kaevamised. Kaevetööde käigus leiti kolm kaitserajatiste järku, hoonete jäänuseid, rohkesti ehteid, relvi, töö- ja tarberiistu ning arvukalt koduloomade luid. Aktiivsele kaubitsemisele viitavad kolm hõbedakaalude katket, käsitööle sepatöö jäätmed ning pronksist ja hõbedast ehete valamiseks kasutatudsulatustiiglid.
Ajalooliselt on teada, et soosaare keskosas asusid kaks talu, mille vahel olid jagatud soosaare põllud, karja- ja heinamaad ning nende keskel kulges kiviaedadega piiratud tee. Pärimuse põhjal elas ühes talus kuni 1966. aastani linnuse vanematest pärinev Soontakite suguvõsa
Soontagana maalinnast ning selle tähtsusest tuleb meile rääkima arheoloog Ain Mäesalu, kellel on selle paigaga ka isiklik ja eriline side. Nimelt on tema suguvõsa juured on just nimelt sealt kandist pärit. Ilmselt pole seetõttu imestada, et koolipoisina osales ta ka ise mitmel arheoloog Evald Tõnissoni poolt juhitud Soontagana maalinnas toimunud arheoloogilistel kaevamisel.
26. septembril kell 17.30 toimub Liis Luhamaa loeng "Välismaa värvid Eesti rahvarõivastes".
Ettekanne annab ülevaate Eesti rahvarõivastes enimkasutatud välismaistest loodusvärvidest ja värvimise võtetest 19. sajandil. Loengu jooksul saab vastused paljudele värvideteemalistele küsimustele, näiteks, millega värviti putukapunast ja puupunast ning kui kaugelt jõudis Eesti talunaiseni potisinise värvimiseks vajalik indigopigment?
Liis Luhamaa on Eesti ajalooliste tekstiilivärvide ja värvimise tehnoloogiate uurija, tekstiilkäsitöö meister ja koolitaja. Ta lõpetas 2020. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiapärandtehnoloogia magistriõppe uuringuga Lõuna-Läänemaa ikatseelikutest. Hetkel töötab ta Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis tekstiilispetsialistina ning MTÜ Rahvarõivas juures projektijuhina.