UUS! Püsinäitus

MADONNA JA VÕTI. MANIFEST JA SUPELVANKER

Alates 21.02.2026 Pärnu Muuseumis on värske ja tähendusrikas püsinäitus, mis kutsub avastama Pärnu ja Pärnumaa lugu nii Läänemere-äärse ajaloo kontekstis kui ka Eesti ajaloo sõlmpunktide keskmes.

Pärnu ajalugu avatakse meie püsiekspositsioonis nelja ainulaadse loo kaudu: "Meie loo läte", "Kahe linna lugu", "Rahvusriigi sünd" ja "Suvepealinn Pärnu". Uudse lahendusena ootab avatud hoidla, kus tutvustame muuseumi kogusid, mis tavaliselt jäävad külastajatele nähtamatuks. 

MEIE LOO LÄTE

Kuraator Margo Samorokov

Pärnumaa ja kogu Eesti teadaolev asustuslugu saab alguse veidi rohkem kui 11 000 aastat tagasi Pulli asulakohast, kui toonase Pärnu jõkke voolanud oja suudmesse asusid elama esimesed inimesed.

Arheoloogiliste kaevamiste käigus kogutud rikkalik leiumaterjal on andnud võimaluse uurida ühe mitte ainult Euroopas vaid kogu Põhja-Euroopas ainulaadse varamesoliitilise asula inimeste elulaadi. Siit saab alguse kogu siinse piirkonna laiem asustuse lugu ning järgnevate tuhandete aastate jooksul on inimesed muutuvate loodusolude tõttu pidevas liikumises. Inimeste liikumisega jõuavad siia uued teadmised ja uus materiaalne kultuur, mis kujundab ümber ka senised asustusmustrid. Aga olenemata ajastust on siinse inimese saatjaks alati olnud vesi - meri, jõgi, järv või hoopis pelgupaika pakkunud soosaar ning selle peal laiunud Soontagana maalinn.

KAHE LINNA LUGU

Pärnu linnaruumi kujunemine
Kuraator Indrek Aija

Näitus keskendub Pärnu linna ajaloole - selle tekkele ja arengule, tuues esile nii linnaruumi kujunemist suunanud looduslikud tingimused kui majanduslikud või geopoliitilised mõjud.

Algtõuke varasemalt asustamata jõesuudmesse linna rajamiseks andis hoogustuv kaubavahetus ida ja lääne vahel, ning et turvalisele sadamakohale pretendeerisid korraga kaks uut kohalikku võimu, tõi see kaasa Liivimaa linnade seas ainulaadse kaksiklinna fenomeni -  ühele poole jõesuuet rajas linna Saare-Lääne piiskop, vastaskaldale seadis end sisse Liivi ordu. Läbi edasiste ajalooperioodide käsitleme Pärnut nii hansalinnana, kindluslinnana, sadamalinnana kui kuurortlinnana.

RAHVUSRIIGI SÜND

Näitus „Rahvusriigi sünd“ tutvustab Pärnu ja Pärnumaa näitel, kuidas Eesti ühiskond liikus iseseisvuse suunas.
Kuraator Kristiina Vunk

20. sajandi kahe esimese aastakümnega olid eestlased tunnetanud oma jõudu rahvusena. Kasvanud oli hea hariduse, sealjuures kõrghariduse saanud eestlaste hulk. Endine tagasihoidlik taotlus oma asjade üle otsustamises kaasa rääkida muutus julgeks nõudmiseks. Eesti seltsid ja kool, kõrgharidusega rahvuslased, oma poliitikud ja laevandusettevõtjad olid 20. sajandi alguse Pärnus juba osaks siinsest elukorraldusest. Tutvustame isikuid, kes läbi mitme sajandi valmistasid oma tegevusega ette riigi väljakuulutamist Pärnus 23. veebruaril 1918. aastal.

Eesti oma riik ei saanud teoks iseenesest ja on põhjust ikka ja jälle meenutada neid, kes iseseisvuse teele oma jälje jätsid.

SUVEPEALINN PÄRNU

Eesti esikuurordi lugu ehk killuke Euroopa kollektiivse rannaihaluse ajaloost
Kuraator Tiit Kask

Kuigi esimesed ”suvitajad” saabusid Pärnu jõe kallastele juba ligi 11 000 aastat tagasi, sai Pärnu kuurordi lugu alguse alles 1830. aastatel, mil Inglismaalt pärit elitaarne merekuurortide suurmood oli vallutamas kogu Euroopat.

19. sajandi jooksul kujunes Pärnust rohkete parkide, varjuliste alleede ja elegantse arhitektuuriga mereäärne kuurort – hurmav Läänemere Tuhkatriinu. 1920. aastatel sai Pärnust päikesenautlejate paradiis ja 30. aastatel Eesti Vabariigi esikuurort ning nõukogude ajal aasta ringi toimiv sanatoorne ravikuurort ja populaarne suvituskoht. Alates 1996. aastast kannab Pärnu taas Eesti suvepealinna tiitlit.

AVATUD HOIDLA

Kuraator Piret Pedanik

„Igas kogukonnas on esemeid või hooneid, mille praktiline väärtus on aja möödudes asendunud sümboolse väärtusega. See on toimunud kas pikema aja jooksul või poliitiliste ümberkorralduste tulemusel ja arenenud kogukonnal on selline pärand igal juhul olemas. Küsimus on vaid selles, kuidas ja kes seda hoidma peaks. Sümbolhooneid või -esemeid muudab väärtuslikuks just teadmine või pärimus, mis kandub edasi kogukonna tuumiku kaudu. Selline tuumik inimestest, kes kõige enam hoolivad elukeskkonna püsimisest, arengust ja mõtestamisest, oli uusajal survegrupiks ka muuseumide rajamisel.

Pärnu muuseum on asutatud ajastul, mis tunnistas ja hindas eeskätt universaalseid ehk entsüklopeedilisi muuseume.“

Vunk, Aldur. 2021. Pärnu Muuseum 125. Entsüklopeediline muuseum.