Perekonnatraditsioonidel on pikk ajalugu, olenemata kultuurist. Eriti puudutab see pärimuslikku pulmakombestikku, mis on kõige rikkalikum, mõtestatum ja püsivam läbi sajandite. Meie esivanematele oli kogu pulmatsükkel tervikuna oluline. Palju on sellest tänapäeva kandunud? Millised kombed on jäänud püsima, mis kadunud? Näitus "Tanu alla" annab paljudele küsimustele vastuse. Neile, kel  kaunis sündmus veel ees annab näitus mõistmist, miks me vajame rituaale ja kombeid ning kuidas enda pidu korraldada.  

18.- 19. sajandil oli abiellumise kõige olulisem moment tanu pähe panemine, mille läbi sai tüdrukust abielunaine. Tanutamine ja põlle ette panemine oli rituaal, mida võib samastada tänapäeval abieludokumendile allakirjutamisega. Eelnevatel sajanditel oli Eestimaal kirjutamata reegel, et:  „ Naine ei lähe tanuta üle tänava ega põlleta üle põranda“ . Vanemad naised jälgisid seda reeglit isegi 20. sajandi alguses ja Kihnus veel 1940. aastatel.

Näituse koostajad: Ülli Kont, Piret Pedanik

Kujundaja: Aidi Mesi

Toetajad: Kultuurkapital, Pärnu Linnavalitsus, eraannetaja Sigrid Mäeots

Koostööpartnerid: Pärnu Linnavalitsus, C.R. Jakobsoni Talumuuseum, Kihnu Muuseum, Eesti Rahva Muuseum, Pärnu Postimees, Viola Lill OÜ, Võilille Köök OÜ, Jaanihanso Siidrivabrik

Fotod valsi- ja bachataõhtust näitusel "Tanu alla"

Alates 18. oktoobrist on Pärnu Muuseumi fuajees avatud Noorte Kotkaste organisatsiooni 90. aastapäeva auks valminud näitus.

Organisatsiooni juubeliaastaks valminud näituse eesmärk on viia külastajad ajarännakule ning anda neile ülevaade organisatsiooni sünniloost ja väärtustest, kasvamisest ja arengust, ületatud proovikividest ja põnevatest tulevikuvaadetest.

Noorte Kotkaste peavanema Silver Tamme sõnul on avatava näituse ajalooline pilguheit täiendatud tänapäevasega, mis tutvustab organisatsiooni nüüdseid tegemisi ja visuaalset kuvandit. „Näituse kaudu on suurepärane võimalus näidata Noorte Kotkaste organisatsiooni arenguid läbi erinevate ajajärkude,“ sõnas peavanem.

Näitusel näeb eksponaatidena muuhulgas kunagiste nookotkaste tähenduslikke esemeid, dokumente ja fotosid, aumärke ning medaleid, organisatsiooni vorme ja lippe ning tänapäevast noorkotka laagrivarustust. Oluline osa väljapanekust on koostatud erakollektsioonide toel ja tänu sellele on näitusel võimalik näha näiteks Aleks Kivinuki, Mart Puuseppa ja Rait Vaeno kogudes olevaid esemeid.

„Noorte Kotkaste organisatsioon on avatud uutele liikmetele ning juubeliaasta näitus toob meie tegemised inimestele lähemale ja näitab Kaitseliidu noortetöö erinevaid tahke,“ lisas Tamm.

Noorte Kotkaste organisatsioon loodi 27. mail 1930. aastal ning on täna Eesti suurim noormehi ühendav riigikaitse suunitlusega noorteorganisatsioon. Peamised tegevusvormid on laagrid ja matkad ning kogu tegevus on noortele tasuta.