Ajutised näitused

Eesti Raamatu Aasta 2025

TRÜKISÕNA PÄRNUST

Kaua aega peeti esimeseks eestikeelseks trükiseks 1535. a. ilmunud pastor Simon Wandradti koostatud luterlikku katekismust. Hiljem selgus arhiiviandmete põhjal, et Lübecki linna rae korraldusel olevat hävitatud juba 1525. aastal ilmunud eestikeelse luterliku palveraamatu trükid. See on andnud aluse tähistada 2025. aastal esimese eestikeelse raamatu viiesajandat juubelit.

Kuigi Gutenbergi leiutatud trükikunst levis haruldase kiirusega, rajati esimene trükikoda Eestis pea kaks sajandit hiljem, aastal 1631 koos akadeemia avamisega Tartus. Põhjasõja eelõhtul, 1699. aastal toodi akadeemia Tartust üle Pärnusse, koos sellega trükkal Johann Brendekeni (1653–1710) trükikoda koos trükilaoga. Pärnus anti välja kokku paarsada teost, peamiselt väiksemahulisi ülikooli väljaandeid.

Kuna ülikooli tegevus lõppes juba 1709. aastal seoses Pärnu kapituleerumisega Vene vägedele, jäi linn järgnevaks sajandiks ilma trükikojata. Seda kuni 1809. aastani, mil Saksamaalt pärit Johann Gotthard Marquardt (1780–1858) sai loa asutada Pärnusse uus trükikoda.

Nüüd sai Pärnust Tallinna ja Tartu kõrval kolmas linn Eestis, kus siitpeale tegutses järjepidevana oma trükikoda.

Marquardt andis muude trükiste kõrval välja ka sadakond raamatut, enamik neist küll saksakeelsed, kuid nende kõrval ligi 30 eestikeelset. Esiletõstmist väärivad K. E. Bergi aabitslugemik (1811) ja J. W. L. v. Luce „Saremaa Jutto ramatu“ teine osa (1812). Menukiks kujunes 1839. aastal C. Fr. Lorenzsonni sulest ilmunud „Jenoveva“.

Kui 1840. a. sai trükikoja omanikuks Friedrich Wilhelm Borm (1812–1881), suurenes ka eestikeelsete raamatute osakaal trükikoja toodangu osas. Seda seoses lugemisoskuse ja vaimsete huvide laiema levikuga maarahva hulgas. Järgnenud poolsajandi jooksul trükiti Bormi trükikojas kokku ligi 175 eestikeelset teost. Kohapealsetest autoritest tuleb sellest perioodist ära märkida Suve Jaani (Jaan Sommer), Mihkel Jürgensit ning Jaan Otstavelit. Ilukirjanduse kõrval trükkis Borm ka kooliraamatuid, näiteks meie esimese geograafiaõpiku — Berndt Gildenmanni „Mailma made õppetuse“ (1849). Ja just siin trükikojas hakkas 1857. aastal Johann Woldemar Jannseni toimetusel ilmuma „Perno Postimees“, millega pandi alus eesti pidevale ajakirjandusele.

1895. aastal võttis Bormi pärijatelt trükikoja üle tuntud Tartu trükkal ja kirjastaja H. Laakmanni poeg Leopold Wilhelm Laakmann (1858–1930). Eesti Vabariigi esimesel perioodil tegutses Pärnus kokku juba 5 trükikoda, mis 1941. aasta märtsi lõpul natsionaliseeriti, ning koondati kokku üheks trükikombinaadiks „Pärnutrükk“.

Näitus annab põhjaliku ülevaate Pärnus tegutsenud trükikodadest läbi sajandite, kuni kaasajal Pärnu piirkonnas tegutsevate raamatutrükikodadeni. Ekspositsioonis on vanemad, rariteetsemad ja erilisemad Pärnus trükitud teosed.

Näituse avamine toimub 12. septembril kell 15.00. Olete oodatud!

Näituse kuraatorid: Johanna Vunk, Kristiina Vunk ja Indrek Aija

Näituse kujundaja: Indrek Aija

Näitus valmib Pärnu Muuseumi, Pärnu Keskraamatukogu ja Pärnu Kirjandusfestivali koostöös.

VELLO PALUOJA 70

Pliiatsi, pintsli, pastelli ja sulega

Retrospektiiv Pärnu Muuseumis

Käesoleva aasta septembris tähistab oma 70. juubelit tunnustatud Pärnu kunstnik, illustraator ja kalligraaf Vello Paluoja (snd. 7. septembril 1955).

Vello Paluoja õppis Tartu Kunstikoolis kunstilise kujundamise erialal ning täiendas end Tallinna Kirjakunstikoolis Villu Tootsi ja Heino Kivihalli käe all. Näitustel on osalenud alates 1978. aastast, nende hulgas enam kui 30 isikunäitusel.

Paluoja on erakordselt mitmekülgne kunstnik, kes on tegutsenud väga erinevates žanrites ja tehnikates, olles eri loomeperioodidel keskendunud selgelt ka erinevatele temaatikatele. Kui varasemalt oli ta tuntud kui pastellmaali viljelev maastikumaalija, siis hiljem on leidnud tunnustust viljaka portretistina. Nii on rändnäitustena Eesti erinevate linnade vahel liikunud portreesarjad «Inimesi Eesti kultuuriloos» või Eesti teleajakirjanikke tutvustav sari «Teletuttavad».

Paluoja kui tarbegraafiku varasemast pärandist säilitatakse muuseumi kunstikogus suurt kollektsiooni kohaliku Pärnu ajalehe tellitud vinjettidest ning tunnusgraafika näidetest. Lisaks on Paluoja aastakümneid kujundanud auaadresse ja tänukirju nii Pärnu linnavalitsuse kui ka teiste Pärnumaa omavalitsuste tellimusel. Samuti on Vello Paluoja kujundanud nii Pärnu linna teenete- kui aukodaniku märgi.

Eraldi teemaks on nii ajalooliste kui tänapäevaste Pärnu linnavaadete kujutamine pastellis ja graafikas. Just Pärnu linna tutvustamise eest oma kunstiloomingus on Paluoja pälvinud Pärnu linna vapimärgi (aastal 2004), Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna (2012) ning Pärnu linna teenetemärgi (2017). Eesti Kultuurkapitali tunnustus «Pärnumaa kultuuripärl» anti Paluojale 2011. aastal. Ta on Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Kunstnike Liidu ning Washingtoni Kalligraafia Liidu (Washington DC Calligraphers Guild) liige.

Näituse kuraator: Roosi Raev

Näituse kujundaja: Indrek Aija

• Pärnu Postimees, 08.09.2025. Merle Rallmann
• ERR, 10.09.2025. Aktuaalne kaamera

Linnaruuminäitus "Poeetiline Pärnu" 

KOLMTEIST LUULETUST PÄRNUST

05.04-31.10.2025

Üks Räämal kasvanud poiss, kellest sirgus kunstnik ja luuletaja Arno Vihalemm, kirjutas oma kodulinnast:

„Mina olen pärit Pärnust. Aastalaada ajal
oli mind sääl, paljasjalgset, igal pool jah vaja.
Karusselli-hobusel ma ringiratast sõitsin,
märgipüssi laskmisega piilupardi võitsin.

Pea veel ringi käib sest sõidust, ringleb ühtelugu.
Aga puhumata jääb mul piilupardi-lugu,
sest ma ajan viisi sassi, olen kole rumal
ja mind narritab ja naerab piilupardijumal.“

Eesti raamatu aastal 2025 pakume Pärnu elanikele ja külalistele rõõmu linnaruuminäitusega "Poeetiline Pärnu".

Kolmteist infotahvlit Pärnust kirjutatud luuletustega pannakse üles kesklinna, rannapiirkonda, Ülejõele ja endisesse Riia agulisse ehk Riia maantee algusesse. Infotahvlitel saab lugeda luuletusi ning kuulata nende esitusi Endla teatri näitlejatelt. Lisaks leiab tahvlitelt ajaloolisi fotosid, luuletaja portree ning lisateavet autori ja tema loomingu kohta.

„Poeetilise Pärnu“ paikadesse juhatava kaardi saab jalutuskäigule kaasa võtta Pärnu Keskraamatukogust ja Pärnu muuseumist.