SUVENÄITUSED "SUUREKS KASVAMISE KUNST" JA "KES AIAS, KES AIAS?"

20. juuni 2020 – 27. september 2020

„Suureks kasvamise kunst. Pärnu koolieelsete lasteasutuste ajalugu"

Pärnus on koolieelsed lasteasutused tegutsenud juba enam kui sada aastat. Vaheldunud on poliitiline võim, kuid lapsed on lapsed igal ajal.

Käesoleval aastal, mil täitub 180 aastat lasteaia (Kindergarten) idee ja mõiste sünnist, vaatame tagasi ajale, mil fookusesse tõusis lapseks olemine ning kasvukeskkonna mõju lapse arengule. Ühtaegu on see kummardus koolieelse pedagoogika pioneeridele, kelle entusiasm pani aluse lasteaedade võrgu sihikindlale väljaarendamisele Pärnu linnas.

Näitus kulgeb kahel tasapinnal –  täiskasvanu kasvuga sobival kõrgusel on välja pandud Pärnu keskuslinnas asuvate omavalitsuse hallatavate lasteaedade ajalugu. Teemasid ilmestavad ajastu fotod ja dokumendid; laste kasvuga sobiv tegelussein pakub võimalusi uurida, avastada ja kogeda east sõltumata.

Väljapanek on koostatud Pärnu lasteaedade arhiivide, Pärnu Muuseumi kogude, Eesti Ajalooarhiivi, Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi, Olaf Esna erakogu materjalide põhjal. 

Näituse koostajate eriline tänu – Marga Napp, Vilma Anderson, Silja Juurma, Ulvi Kaelep, Sirje Kumar, Aili Laak, Ene Laidvee, Virve Lepa, Helina Mändla, Ester Metsalu, Tiina Palmaru, Tiia Põldme, Maret Põlluste, Urve Vainos, Reet Vamper, Inna Rõbakova, Halliki Tammiste, Ülle Leidur, Olaf Esna, Reeli Tänavsuu, Aino Lõmps ja Pärnu Muuseumi väärikad ajaloosõbrad. 

Kuraator: Aleksandra Ehte
Koostööpartnerid ja toetajad:
Pärnu linn, Eesti Kultuurkapital

Graafiline ja ruumiline kujundus: Piret Pusa Bergmann, Indrek Aija  
Projektijuht: Ann Meriste-White 


Näituse meeskond: Kristjan Aariste, Ann Meriste-White, Margo Samorokov, Heini Soobik, Triin Tammann, Margus Tomp, Maarja Padari-Kallit, Kristiina Vunk

Keeletoimetajad: Eva Saul, Signe Leht

Kuid lasteaed pole vaid aed ja lapsed selle sees. Aia sees on maja. Milliste projektide järgi ja milliseid maju on ehitatud lasteaedadele viimase saja aasta jooksul, näete Eesti Arhitektuurimuuseumi koostatud näitusel „Kes aias? Kes aias? Moodsad lasteaiad“, kus on esitatud ka Pärnu lasteaedade arhitektuurilahendused. Näitus annab sissevaate ligikaudu sajandi jooksul ehitatud moodsatesse lasteaedadesse, mille hulgast leiab näiteid, kus uuenduslikud ruumiideed põimuvad harmooniliselt kasvatuslikega. Uute hoonete kavandamisel lasub tähelepanu lapsekogemusel ruumist, mis pakuks talle avastamisrõõmu, reageeriks tema tegevusele ja oleks turvaline. Näituse sisu aitavad edasi anda erinevad meediumid nagu maketid, filmiklipid, joonised ja lelud. Lasteaiaarhitektuur on pannud tegijad parasjagu proovile, peegeldades ühiskondlikke muutusi ja sõltudes oma aja pedagoogilistest lähtekohtadest. Inspireerivas lasteaias, nagu neid rajatakse tänapäeval üha enam, on tähelepanu seevastu lapse kogemusel ruumist. Päris kindlasti on ootused lasteaedade ruumi kvaliteedile 21. sajandil veelgi kasvanud. Selle nimel on korraldatud mitu edukat arhitektuurivõistlust. Aina sagedamini kaasatakse lasteaia loomisse lai ring asjatundjaid: koostellija ja arhitektidega teevad parima tulemuse nimel tööd ka pedagoogid ja liikumisspetsialistid. Hea lasteaia arhitektuuris näib kehtivat põhimõte „Koostöös peitub jõud“. Lasteaedade valdkonnas on maad võtmas mõtteviis, et lasteaia hoone ja selle hoov on tervikuna koht, kus väike inimene saab mängida ja katsetada ning ruumi oma soovi järgi muuta. Ka mängu roll pole neis enam piiratud kitsalt vaid rühmaruumide ja õuealadega. Uueneva õpikäsituse taustal peetakse üha tähtsamaks, et laps õpiks ise mängu kaudu. Just sellised üldpädevuse osad nagu kohanemisvõime, ettevõtlikkus, head suhtlusoskused ja loomingulisus on need, millega laps valmistab end ette tulevikuks. Selles toetab ja võimaldab arhitektuur nii tema kui ka õpetaja tegevust. Hea ruum ja säravad inimesed –kas see pole mitte parim keskkond kasvamiseks?

FUAJEES:

Noorte kunstinäitus „Kunst, millest saab... ajalugu!“

Pärnu Muuseumis on 12. juunist – 27. augustini avatud noorte kunstinäitus, mille autoriteks on pea 800 Pärnu ja Pärnumaa noort. Lisaks lõuenditele prinditud töödele saab näha originaalloomingut visandiraamatutes.

Näitust saab külastada tasuta.

Kõiki osalenud autoreid oodatakse 28. augustil kell 12 muuseumis toimuvale pidulikule tänuüritusele.

Näitusel on põnev eellugu: Möödunud sügisel ja talvel kaasati Paikuse Huvikooli eestvedamisel pea 800 Pärnu noort ülelinnalisse kunstitegemise projekti. Kaasamise eesmärk oli tekitada noortes kunstitegemise isu, julgustada neid end kunsti kaudu väljendama, õpetada orienteeruma üha enam visualiseeruvas maailmas ja tutvustada noortele Pärnu kunstiõppe võimalusi. Kunstiprojekti raames valmis 35 visandiraamatut. Igas raamatus on 30 noori kõnetavat teemat, mis võimaldasid pildikeele abil väljendada oma mõtteid ja tundeid erinevaid kunstitehnikaid kasutades. Visandiraamatud peatusid iga koostööpartneri juures nädalaks. Noored (juhuslik valim) said valida endale sobiva teemaga lehekülje ja luua sinna kordumatu ja autentse kunstiteose. Nädala möödudes liikusid visandiraamatud järgmisesse varem kokku lepitud paika. Nii läbisid visandiraamatud kõiki Pärnu üldhariduskoole, huvikoole ja noortekeskusi võimaldades haarata kunstilisse tegevusse ka neid noori, kes varem polnud huvitegevustega tegelenud. Visandiraamatute kujundamine ja teemade loomine sai alguse juba eelmisel kevadel. Kujunduse ja teemade autoriks on Paikuse huvikooli õpilane Ketlin Kurrik. „Raamatu tegin looduslähedase ja neutraalse kujundusega. Teemad valisin põhimõttega, et need sobiksid nii vanematele kui ka noorematele kunstihuvilistele,“ ütleb Kurrik. Kunstiprojekti avas seminar/koolitus õpetajatele ja noorsootöötajatele, kus tutvustati projekti sisu ja kunstitehnikaid, mis on sobilikud visandiraamatu piltide tegemiseks. Esimesed joonistused tegid noored raamatutesse huviharidusmessil Huvikas septembri alguses. Kooliaasta lõpuks olid visandiraamatud täitunud noorte kunstiloominguga – kokku sai 688 unikaalset noorte rõõmudest, muredest, huvidest, hirmudest, tulevikulootustest, minevikusündmustest jms rääkivat pilti.

Paralleelselt reaalsete visandiraamatutega, sai joonistada ka virtuaalsesse visandiraamatusse, mis on leitav Facebookis - Pärnumaa noorte sketchbook leheküljelt. Paberile joonistatud tööd digitaliseeriti ja ka need jäävad virtuaalkeskkonda vaatamiseks. Noortest ja koostööpartneritest koosnev hindamiskomisjon valis välja 37 enim kõnetavat tööd, mis prinditi lõuenditele.

Pärnu Muuseum säilitab tulevikuks visandiraamatud kui noorte elu kujutavad dokumendid. Näitus aga liigub septembris Tallinnasse Kullo kunstigaleriisse. Noorte kunstiprojekt on üks neljast innovaatilisest noorsootöö mudelist, mida Pärnus välja töötatakse.

Tegevuste elluviimist toetab riiklikest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Eesti Noorsootöö Keskus.