100+100
PÄRNUMAA OMAVALITSUSED
20.09.2019 - 05.01.2020
100+100 aastat on möödunud oma(enese) valitsemist õppides. Kord on olnud see vabam, kord vähem vaba, mõnikord üksmeelne, teinekord mitte, aga põhilised elukorralduslikud tööd on tulnud ikka ära teha. Näitus kutsub kaasa kuue erineva põlvkonna aega --- igal perioodil on olnud oma eesmärgid ja saavutused, mis kohati erinevad tänapäevastest üsna suuresti. Seda kogedes on kergem leida omavalitsemise kandvamaid mõtteid ja tõusta kõrgemale oma argimuredest, et elada kaasa teiste omadele.
Näituse stendidel vahelduvad üldistused faktide ja mingil moel eriliseks saanud omavalitsustegelaste lugudega. Stendid on inspireeritud meie esimestest seadusekogumikest - “kohtukullidest”, mille kolmele küljele oli liimitud kolm viimast seadust.
Pärnu Muuseumis valminud näituse kujundaja on Aidi Mesi, sisu on kokku pannud Aldur Vunk, Jaanus Männik, Piret Pedanik, Margo Samorokov ja Monika Jõemaa.
Väljapanek tervikuna on valminud Pärnumaa Omavalitsuste Liidu ja Pärnu linna algatusel ning rahalisel toel.
Näitus on avatud 5. jaanuarini.
Näituse stendidel vahelduvad üldistused faktide ja mingil moel eriliseks saanud omavalitsustegelaste lugudega. Stendid on inspireeritud meie esimestest seadusekogumikest - “kohtukullidest”, mille kolmele küljele oli liimitud kolm viimast seadust.
Pärnu Muuseumis valminud näituse kujundaja on Aidi Mesi, sisu on kokku pannud Aldur Vunk, Jaanus Männik, Piret Pedanik, Margo Samorokov ja Monika Jõemaa.
Väljapanek tervikuna on valminud Pärnumaa Omavalitsuste Liidu ja Pärnu linna algatusel ning rahalisel toel.
Näitus on avatud 5. jaanuarini.
SÕJA KAJA
75 aastat Pärnu südalinna hävitamisest II maailmasõja käigus
24.09.2019 - 05.01.2020
75 aastat Pärnu südalinna hävitamisest II maailmasõja käigus
24.09.2019 - 05.01.2020
22. septembril möödub 75 aastat sündmustest, mis teise maailmasõja lõpufaasis muutsid enneolematul kombel Pärnu linnapilti ja -elu.
1944. aasta septembris olid sõjaõnne poolt mahajäetud sakslaste väed idast pealetungiva Punaarmee survel mandri-Eesti aladelt lahkumas. Üheks oluliseks evakueerumisteeks oli Pärnu, kust suunduti sadama kaudu Saksamaale ning Liivi lahe randa pidi Kuramaale. Pärnust taanduva saksa armee viimased katteüksused süütasid järk-järgult endi kasutuses baaside, ladudena ja laatsarettidena olnud hooneid. Hilisõhtul lisas hävingule tuld nõukogude lennuväe õhurünnak.
Nende kahe suurjõu koostoimel hävis öö jooksul valdav osa Pärnu keskaegsest südalinnast, turuhooned ja raudteejaam, Endla teatrihoone, rida koolimaju ning vana Nikolai kirik linna südames. Järgnenud päeva hommikul õhiti viimaste üksuste lahkudes üle Pärnu jõe viivad sillad ning peatselt jõudsid Pärnu Ülejõele ka esimesed nõukogude tankid. Üks okupatsioonivõim vahetus teisega ning algas hoopis teistsugune ajajärk. Varemetevälja koristamine võttis aega aastaid ning uue südalinna planeerimine ning täisehitamine veel aastakümneid.
Neist pöördelistest sündmustest annabki antud näitus ülevaate.
1944. aasta septembris olid sõjaõnne poolt mahajäetud sakslaste väed idast pealetungiva Punaarmee survel mandri-Eesti aladelt lahkumas. Üheks oluliseks evakueerumisteeks oli Pärnu, kust suunduti sadama kaudu Saksamaale ning Liivi lahe randa pidi Kuramaale. Pärnust taanduva saksa armee viimased katteüksused süütasid järk-järgult endi kasutuses baaside, ladudena ja laatsarettidena olnud hooneid. Hilisõhtul lisas hävingule tuld nõukogude lennuväe õhurünnak.
Nende kahe suurjõu koostoimel hävis öö jooksul valdav osa Pärnu keskaegsest südalinnast, turuhooned ja raudteejaam, Endla teatrihoone, rida koolimaju ning vana Nikolai kirik linna südames. Järgnenud päeva hommikul õhiti viimaste üksuste lahkudes üle Pärnu jõe viivad sillad ning peatselt jõudsid Pärnu Ülejõele ka esimesed nõukogude tankid. Üks okupatsioonivõim vahetus teisega ning algas hoopis teistsugune ajajärk. Varemetevälja koristamine võttis aega aastaid ning uue südalinna planeerimine ning täisehitamine veel aastakümneid.
Neist pöördelistest sündmustest annabki antud näitus ülevaate.