Ajutised näitused

Hüpiknäitus koostöös Pärnu Muusikafestivali ja Arvo Pärdi keskusega

ARMASTUSE VALEM

Näitus „Armastuse valem“ kõnnib Arvo Pärdi loomingu jälgedes, esitades tema kujunemisloo Arvo Pärdi Keskuse arhiivimaterjalidele tuginedes. Näitusel jutustaks oma loo justkui helilooja ise, sest keskse telje moodustavad tema enda sõnad. Kujundina seob armastuse valem terviklikuks maailmavaateks kokku helilooja püüdluse armastuse ja Ühe väljendamise poole nii muusikas, inimsuhetes kui ka igatsuses inimese ja Jumala ühtsuse järele. 

Arvo Pärt on poole sajandi jooksul oma mõtteid muusikast ja loomingust, sõnast, vaikusest ja Jumalast, samuti teistest teemadest kirja pannud muusikapäevikutesse, mille ta on usaldanud keskuse arhiivile. Samuti on ta andnud hulganisti selgitusi päeviku sissekannete ja oma teoste loomisprotsessi kohta. Need allikad koos käsikirjaliste visandite, jooniste, skeemide ja fotodega moodustavad mahuka arhiivivaramu, millele toetub ka näitus „Armastuse valem“. Lisainfot annab Arvo Pärdi elulugu ja keskuse tutvustus.

Näituse kuraatorid: Aile Tooming, Karin Rõngelep ja Kai Kutman

Kujundaja: Mart Kivisild

Väljapanek sai teoks Paide Püha Risti kiriku initsiatiivil.

Moe- ja ehtekunsti paarisnäitus

VAGA VESI / SÜGAV PÕHI

17.06-20.08.2025

Eesti Metallikunstnike Liidu aastanäitus VAGA VESI

Neljandat korda avatakse Pärnus suvine ehtenäitus, kus Eesti Metallikunstnike Liidu kunstnikud esitlevad oma loomingu paremikku. Kui eelmisel aastal oli aastanäituse teemaks ja pealkirjaks “Oma nägu”, siis käesolevaga vaatame pealispinnast sügavamale. “Vaga vesi” tõlgendab nii suvist Pärnu randa kui ka mõne inimese iseloomu. Ilu – nagu alati – jääb vaataja silmadesse.

Näitusel osaleb üle 30 kunstniku koos ligi 100 tööga. Nagu ikka, on lisaks esteetikale olulises rollis ka ehete kantavus.

Näituse kujundajad: Mari Pärtelpoeg ja Kertu Vellerind
Näitusel osalevad: Jaan Pärn, Reet Salonen, Ilona Treiman, Raili Vinn, Mari Pärtelpoeg, Ülle Voosalu, Kertu Vellerind, Riin Somelar, Krista Laos, Kairi Sirendi, Viktorija Lillemets, Rita-Livia Erikson, Kristjan Sinivee, Jaanus Valt, Ülle Kõuts, Keesi Kapsta, Margit Paulin, Alo-Allar Altmets, Indrek Päi, Merike Balod, Ane Raunam, Ive-Maria Köögard, Krista Lehari, Viivi Aavik, Egge Edussaar, Harry Tensing, Anne Reinberg, Kadi Kübarsepp, Ülle Mesikäpp, Kärt Summatavet, Andrei Balaśov ja Mari Käbin

Eesti Moekunstnike Ühenduse aastanäitus SÜGAV PÕHI

Suvine moekunstinäitus toob külastajateni sügava ja mõtlemapaneva dialoogi merega – selle nähtamatu väe, ilu ja haavatavusega. Eesti moekunstnike loominguline pilk avaneb keerukates rõivamudelites, kus värvipalett ulatub puhtast valgest tumesinihallide ja sügavmustade toonideni, kajastades vee peegeldusi, hoovusi ja tundmatut sügavust.

Näitus kutsub vaatajat peatuma ja mõtisklema. Kui tähtis on meri meie elus? Milline on vee roll meie planeedi ja tuleviku jaoks? Iga rõivakomplekt on justkui poeetiline tõlgendus mere jõust, rahust ja haprusest.

Tule ja sukeldu vaikusesse, kus vaga vesi kannab sügavaid mõtteid.

Näituse kuraator: Anu Hint

Näitusel osalevad: Liisa Brochard, Diana Denissova, Anu Hint, Piret Kuresaar, Sirje Laansoo, Anu Ling, Merle Lõhmus, Liisa Orgna Saarinen, Tuuliki Peil, Liivika Põvat-Straus, Marin Sild, Külli-Kerttu Siplane, Getter Vader, Maire Valdma ja Maris Willadsen

Fotogalerii avamiselt

Eesti Televisioon 70

KIRJAKUNST TELEEKRAANIL

04.06-20.08.2025

Näitus “Kirjakunst teleekraanil” heidab ainulaadse pilgu kalligraafia ja televisiooni ristumiskohale.

Eesti Televisiooni 70. juubeli tähistamiseks kutsume meenutama analoogtelevisiooni ajastut ning selle juurde kuulunud Eesti graafilise disaini üht laia tarbijaskonnani jõudnud, kuid siiani väheuuritud haru – telesaadete kunstipäraseid algustiitreid. Digieelsest ajastust pärinevad ning ERRi muuseumis säilitatavad ligi tuhatkond originaalgraafikat aastatest 1960-1990 väljendavad iselaadsel moel perioodi esteetilisi ja ideoloogilisi tingimusi.

Käesoleva näituse väljapanekus eksponeeritakse neist kolme Eesti Televisiooni kirjakunstniku: Erich Tali (1921–1990), Guido Panti (1922-2018), Peeter Urtsoni (1947) ja teiste loomingut. "Käsitsi loodud saategraafika oli rohkem kui lihtsalt ilus kiri – see oli käsitöö, mis kandis teavet ja emotsiooni. See maailm vajas distsipliini, head silma ja täpset kätt," sõnab näituse kuraator.

Külastajad saavad näha originaalseid käsitsi joonistatud tiitreid, ajaloolisi kaadreid ning kuulda lugusid inimestelt, kes selle vaikse, kuid mõjuva kunsti telgitagustes tegutsesid. Näitust täiendavad originaalesemed ERRi muuseumi kogudest ning taaslavastused, mis aitavad selgitada ekraanitagust maailma ja kirjakunsti telepildiks tõlgendamise tehnoloogilisi võtteid.

Kuraator: Caroline Murumägi (EKA)
Kujundaja: Indrek Aija
Näituse assistent: Lilli Reinväli

Näitus valmib ERR Muuseumi ja Pärnu Muuseumi koostöös.

Kuraatorituurid näitusel "Eesti Televisioon 70: Kirjakunst teleekraanil"

PÄRNU ELEVANDI LUGU

20.06-20.08.2025 

T-P 10.00-18.00

Viimastel aastatel on õnne sümboliseerivast elevandist saanud peaaegu iseeneslikult Pärnu linna sümbol ning linnaruumi lahutamatu osa. Aga miks? On selle taga peidus mingi lugu?

Vastus on – jah. Pärnul on tõesti elevantidega läbi ajaloo tekkinud mingi eriline side ning lugusid selle taga on peidus isegi rohkem kui üks. 

Tasuta stendinäitus on eksponeeritud Pärnu Muuseumi klubiruumis Musse, kus sel suvel asub ka Pärnu ajutine turismiinfopunkt. 

Näituse koostasid: Katrin Suu ja Indrek Aija 

Näitust toetab Pärnu linn.

Linnaruuminäitus "Poeetiline Pärnu" 

KOLMTEIST LUULETUST PÄRNUST

05.04-31.10.2025

Üks Räämal kasvanud poiss, kellest sirgus kunstnik ja luuletaja Arno Vihalemm, kirjutas oma kodulinnast:

„Mina olen pärit Pärnust. Aastalaada ajal
oli mind sääl, paljasjalgset, igal pool jah vaja.
Karusselli-hobusel ma ringiratast sõitsin,
märgipüssi laskmisega piilupardi võitsin.

Pea veel ringi käib sest sõidust, ringleb ühtelugu.
Aga puhumata jääb mul piilupardi-lugu,
sest ma ajan viisi sassi, olen kole rumal
ja mind narritab ja naerab piilupardijumal.“

Eesti raamatu aastal 2025 pakume Pärnu elanikele ja külalistele rõõmu linnaruuminäitusega "Poeetiline Pärnu".

Kolmteist infotahvlit Pärnust kirjutatud luuletustega pannakse üles kesklinna, rannapiirkonda, Ülejõele ja endisesse Riia agulisse ehk Riia maantee algusesse. Infotahvlitel saab lugeda luuletusi ning kuulata nende esitusi Endla teatri näitlejatelt. Lisaks leiab tahvlitelt ajaloolisi fotosid, luuletaja portree ning lisateavet autori ja tema loomingu kohta.

„Poeetilise Pärnu“ paikadesse juhatava kaardi saab jalutuskäigule kaasa võtta Pärnu Keskraamatukogust ja Pärnu muuseumist.