Kirjanduslik kohtumine
Kolmapäeval, 10. aprillil kell 18 külas MEHIS HEINSAAR
Mehis Heinsaar (sündinud 1. augustil 1973) on eesti kirjanik. Tema esimene tosin eluaastat möödus Tallinnas ja järgmised seitse kuni keskkooli lõpetamiseni Karksi-Nuias.
1992–2000 kestsid õpingud Tartu ülikoolis eesti kirjanduse erialal ja diplomitöö oli August Gailiti loomingust. Tema trükidebüüdiks oli luuletus "Kõne minu põrmu kõrval" 1994. aastal ja esimeseks avaldatud proosapalaks sai groteskne nägemuspilt "Keeristorm Tartus" 1997. aastal. Järgnesid avaldamine Vikerkaares (1997) ja Loomingus (1998) ning üsna pea sai kirjanik tunnustuse osaliseks. Tema jutukogumikud "Vanameeste näppaja" ja "Härra Pauli kroonikad" pälvisid Tuglase novelliauhinna 2001. ja 2002. aastal ning kolmandal korral kogumiku "Ebatavaline ja ähvardav loodus" eest 2010. aastal.
Heinsaar on avaldanud 11 raamatut, neist kaks romaani, kaks luulekogu ning seitse novelli- ja jutukogu. Samuti on talle kolmel korral omistatud Eesti kultuurkapitali kirjanduspreemia ja korra Juhan Liivi luuleauhind. Tema raamatuid on tõlgitud üheksasse keelde.
„Mõned kriitikud on mind nimetanud maagiliseks realistiks. Üldjoontes olen selle nimetusega nõus. Aga eelkõige pean end jutuvestjaks, kes kirjutab muinasjutte täiskasvanuile,“ ütleb kirjanik enda kohta.
2021. aastal tegid Joosep Matjus ja Katri Rannastu Heinsaarest filmi "Pingeväljade aednik".
Sissepääs 7€. Piletid saadaval eelmüügis ning ürituse eel kohapeal.
Muuseumikaardiga on osalemine tasuta.
OSTA PILET EELMÜÜGIST
Kirjanduskohtumisi toetavad Kultuurkapital ja Pärnu Postimees.
Kirjanduslik kohtumine
14. märtsil, emakeelepäeval kell 18 on külas TÕNU ÕNNEPALU.
Tõnu Õnnepalu (kirjanikunimega ka Emil Tode ja Anton Nigov)
on eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija.
Sündinud 13. septembril 1962
Tallinnas, lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogia erialal, elanud pikalt Hiiumaal,
aga ka mujal Eestis: Järvamaal, Vilsandil, Jõgevamaal. Mõnda aega ka Pariisis.
Esimene raamat, luulekogu „Jõeäärne maja“ ilmus 1985, esimene romaan
„Piiririik“ ilmus 1993 Emil Tode nime all ja pälvis kohe Balti Assamblee ja
Kultuurkapitali kirjanduspreemiad ning on taasiseseisvunud Eesti üks
olulisemaid ja mõjukamaid kirjandusteoseid. Kokku on Õnnepalu avaldanud üheksa luulekogu,
üle kümne proosaraamatu, samuti näidendeid, esseid, kirju. Ta on tõlkinud mitmeid
prantsuse autoreid.
Tõnu Õnnepalu teoseid on tõlgitud kahekümnesse keelde. Ta on kaks korda valitud riikliku kirjanikupalga saajaks, kuid ta on mõlemal korral sellest loobunud. 2016. aastal loobus Õnnepalu kirjanikupalgast, kuna ei tahtnud, et kirjutamisest saaks tema jaoks avalik kohustus. 2019. aasta loobumise kohta selgitas Õnnepalu nii: "Kirjanikupalk võib olla arusaadav kuskil õiglastes Põhjamaades, kuid mitte vaeses ja lõhkikistud Eestis."
Sissepääs 7€. Piletid eelmüügis siin või ürituse eel kohapeal.
* Muuseumikaardiga on sissepääs tasuta.
Kirjanduskohtumisi toetavad
Kultuurkapital ja Pärnu Postimees.
TULEKUL
10. aprill kell 18 MEHIS HEINSAAR
Kirjanduslik kohtumine
Kolmapäeval, 14. veebruaril kell 18 on külas KALJU KRUUSA
Kruusa Kalju on 10.10.1973 Tallinnas sündinud Jaanus Valgu luuletaja-, tõlkija- ja toimetajanimi.
Jaanus Valk õppis 1981–1992 Tallinna 20. keskkoolis, kooli lõpetamise järel asus tööle Eesti TA Teadusliku Raamatukogu öövalvurina (1993), poole aasta pärast järgnes lõputu ja lakkamatu igavese üliõpilase põli, kuni see ootamatult päädis Tallinna ülikoolis magistrikraadiga kirjaliku tõlke erialal (2016). Õppimise kõrvalt tegutses neil aastail muuhulgas luuletaja, tõlkija, toimetaja, raamatukujundaja ja kirjastajana, olude sunnil isegi ettevõtjana (Kirimiri OÜ).
Seevastu eelmisest sügisest peale (2023) on ametis Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses nooremteadurina ning doktoriõppes Tartu Ülikoolis võrdleva kirjandusteaduse erialal.
Kalju Kruusa ilmus eesti luulesse Erakkonna liikmena, täpsemalt nende koguteoses "Üheksavägine" (1997).
Ta on avaldanud kaheksa uudisluulekogu, neist vanim on "Meeleolu" (1999) ja värskeim "Üleelamiste vanake" (2023), samuti ühe valikluulekogu "Ühe inimese elu (pooleli)" (2017). Tema luule on pälvinud mitmesugust tunnustust: Betti Alveri auhinna (1999), Gustav Suitsu nimelise luulepreemia (2008), Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia (2011).
Kalju tõlgetest on laiema leviku saanud Sofi Oksaneni näidendi "Puhastus" eestikeelne tõlge (2007).
Sissepääs 7€. Pääsmed eelmüügis või ürituse eel kohapeal.
*Muuseumikaardiga on sissepääs tasuta
Kirjanduskohtumisi toetavad Kultuurkapital ja Pärnu Postimees.
Kirjanduslik kohtumine eesti kirjanduse päeval
Teisipäeval, 30. jaanuaril kell 18 on külas MIHKEL RAUD
Mihkel Raud on eesti laulja, kitarrist, endine poliitik, ajakirjanik ja kirjanik. Aastatel 1979–1987 õppis ta Tallinna 7. keskkoolis. 2005. aastal omandas Mihkel Raud magistrikraadi ajakirjanduse erialal University of the Arts London'i kommunikatsioonikolledžis.
Lapsena mängis Raud filmides "Keskpäev" (1981) ja "Nukitsamees" (1981). Ta juhtis Eesti Televisioonis muusikasaadet "7 vaprat" ja on üks kohtunikke telesaadetes "Eesti talent" ja "Eesti otsib superstaari".
2008. aastal ilmus tema autobiograafia "Musta pori näkku", milles kujutab naturalismlikult rokkansamblites mängimise aega 1980. aastatel. Teost saatis ülisuur müügiedu: paari esimese kuuga osteti seda üle 30 000 eksemplari. 2010. aastal ilmus põnevusromaan "Sinine on sinu taevas".
Raud kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel Tartu linnas ja pääses Riigikogu XIII koosseisu, kus oli kultuuri- ja hariduskomisjoni liige. 7. juunil 2016 teatas Mihkel Raud, et lahkub nii Riigikogust kui ka poliitikast, tuues põhjuseks ebaõnnestumise poliitikuna.
Mihkel Raud on kirjanike Aino Perviku ja Eno Raua poeg. Kirjanikud on ka vend Rein Raud ja kunstnikust õde Piret Raud.
Mihkel Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Kulo, Singer Vinger, Ba-Bach, Mr. Lawrence ja Lenna. „Minu suurim armastus on siiani muusika. Inimesed teavad mind küll pigem telesaatejuhi, kirjaniku ja koolitajana, kuid kõige rohkem naudin oma paljudest töödest ikkagi muusikat,“ kirjutab ta avameelselt oma kodulehel.
Sissepääs 7€. Pääsmed eelmüügis või ürituse eel kohapeal.
Kirjanduskohtumisi toetavad Kultuurkapital ja Pärnu Postimees.
Eesti kirjanduse päeva puhul avame Koidula muuseumi uksed ning sissepääs muuseumisse on kuni 18.00 TASUTA.
Kirjanduslik kohtumine
Kolmapäeval, 15. novembri kell 18 on külas VILLU KANGUR
Villu Kangur on eesti näitleja, tõlkija, luuletaja ja stsenarist. Ta on lõpetanud Pärnu 2. keskkooli 1976. aastal. Seejärel olnud aastatel 1976–1979 Draamateatri lavatööline ja administraator ning 1979–1982 Noorsooteatri administraator ja 1982–1992 näitleja. Aastatel 1993–2002 töötas ta Eesti Ekspressi toimetajana, pärast seda on toimetanud vabakutselisena.
Ta on komöödiasarjade "Salmonid", "Hajameelselt abielus", "Kitsas king“, "ENSV" ja "EnsV" stsenarist ja kaasstsenarist. Kirjutanud luuletusi (ilmunud luulekogu) ja laulutekste, sh näidenditele (Astrid Lindgreni ja Peeter Tammearu "Röövlitütar Ronja”, David Woodi "SAK” ja "Kiigepuu”, Terry Pratchetti ja Urmas Vadi "Mort – surma õpipoiss”) ning libreto ja laulutekstid Tõnu Raadiku muusikalile „Puhh”, Tõnis Kaumanni lasteooperile „Mina – Napoleon!” ja Aivar Joonase rokkooperile „Thori Vasar”).
Tõlkinud (koos Tõnu Ojaga) näidendeid ja muusikale (Ken Campbelli "Vana kuningas Cole”, Jerry Hermani "La Cage aux folles ehk Linnupuur”, Alan Menkeni "Väike õuduste pood”, Claude-Michel Schönbergi "Hüljatud” ja "Miss Saigon", Jim Jacobsi ja Warren Casey "Grease”, Tom Waitsi, Robert Wilsoni ja William Burroughsi "Black Rider”).
Villu Kangur on kirjutanud sadu laulutekste, mille seas on tuntumad Tõnis Mäe komponeeritud ja esitatud "Palve" ja "Püha Elmo tuled", Ultima Thule "Liivimaa pastoraal" ning Justamendi "Ilm on hukas" ja "Tamula vanake".
Kangur on pälvinud 2002. aastal Aleksander Kurtna nimelise auhinna ja 2015. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia. Alates 2018. aastast on ta Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler.
Sissepääs 5€. Pääsmed eelmüügis ja ürituse eel kohapeal.
Kirjanduslikke kohtumisi toetab Kultuurkapital.
Kirjanduslik kohtumine
Kolmapäeval, 11. oktoobril kell 18 on külas MIHKEL MUTT
Mihkel Mutt (1953) on eesti literaat, kes üle poole sajandi kestnud karjääri jooksul kirjutanud enamikus kirjandusliikides peale luule ja eepose. Ta alustas 1970-ndail teatrikriitiku ja parodistina, ilukirjanikuna sai tuntuks 1980-ndate algul raamatutega „Fabiani õpilane”, „Hiired tuules” ja „Keerukuju”. Hiljem on laiemat vastukaja leidnud ta „Pingviin ja raisakass” ning „Rahvusvaheline mees”. Sel aastatuhandel on ta avaldanud mõttekirjandust niihästi lühemates („Mõtted” ja „Kõik on hästi”) kui ka pikemates vormides (esseekogud „Õhtumaa Eesti” I–III, Tammsaare „Tõde ja õigust” käsitlev „Töö ja armastus”). Ilukirjanduses on ta viimased olulisemad teosed põlvkonnaromaan “Kooparahvas läheb ajalukku” ning Eesti ees seisvaid valikuid käsitlevad „Eesti ümberlõikaja” ja selle järg „Mägrad hernes”. Mihkel Mutt kirjutab aktiivselt arvamuslugusid meediaväljaannetele. Ta on avaldanud ka kuus köidet „Mälestusi”.
Kirjandusõhtul toimub ka Muti värske raamatu "Liblikas,
kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg" esimene esitlus ja müük
sularahas. See on raamat Mati Undist – kirjanikust, lavastajast, aga eelkõige
kui inimesest. Samuti tema ajast ja ta kaasteelistest.
Sissepääs 5€. Pääsmed eelmüügis või kohtumise eel kohapeal.
Kirjanduslikke kohtumisi toetab Kultuurkapital.
Sügisel jätkub kirjanduslike kohtumiste sari Koidula muuseumis.
Kolmapäeval, 13. septembril kell 18.00 on külas KADRI KÕUSAAR
Režissöör ja kirjanik Kadri Kõusaar on sündinud 8. septembril 1980. aastal Pärnus. Ta õppis 1987–1998 Tallinna Inglise Kolledžis, ja lõpetas 2003 Tartu Ülikooli hispaania filoloogina, tudeerides 2003 kevadsemestri ka Bologna Ülikoolis. Kõusaar on töötanud ajakirjanikuna nii ajaleheveergudel kui raadios ja televisioonis.
2007. aastal debüteeris Kadri Kõusaar mängufilmiga "Magnus". See oli esimene Eesti film, mis on jõudnud Cannes'i filmifestivali ametlikku programmi (Un Certain Regard). “Magnus” osales edukalt kümnetel filmifestivalidel üle maailma, kuid Eestis jäi keelatuks skandaalse kohtuprotsessi tõttu.
2013. aastal esilinastus Kõusaare teine film "Kohtumõistja" (tööpealkirjaga "Euroopa psühho"), kus mängis peaosa Briti näitleja Lee Ingleby. 2014. aastal järgnes nn. guerilla meetodil Argentiina režissööri Maximiliano Schonfeldiga kahasse tehtud lühimängufilm „Auster“ ning 2016. aastal minimalistlik mängufilm „Ema“, mis esilinastus mainekal Tribeca filmifestivalil ja esindas Eestit välismaise filmi Oscari valimisel. 2021. aastal valmis Eesti-Rootsi-Soome koostöös pantvangidraama "Kõrb", mis pälvis 2022. aastal ka Eesti Filmi ja Teleauhinna (EFTA) kui parim film.
Kirjanik Kadri Kõusaarelt on ilmunud romaanid "Ego" (2001), „Vaba tõus“ (2004) ja „Alfa“ (2011). Ta on ka tõlkinud portugali keelest Fernando Pessoa ning hispaania keelest Pablo Neruda luulet.
2023. ilmus “JKKK” - valik Kadri Kõusaare ja Jaan Kaplinski kirjavahetusest, mis vältas aastatel 2007-2021. See on midagi enamat kui lihtsalt kultuurilooliselt põnev materjal. Jaan ja Kadri olid lähedased sõbrad, keda sidusid hingesugulus ja ühised huvid, hoolimata 40-aastasest vanusevahest ning täiesti erinevast taustast.
Sissepääs 5€. Pääsmed eelmüügis: fienta.com
Kirjanduslikke kohtumisi toetab Kultuurkapital.