NÄITUSED 

PALJU ÕNNE!?

Eesti Tervisemuuseumi näitus heaolust, vaimsest tervisest ja tasakaalust

15.02-14.05.2023

Foto: Eesti Tervisemuuseum
Arutelud selle üle, mis on elus tõeliselt tähtis, on sama vanad kui inimkond. Õnne teema on salapärane ja tekitab hulgaliselt küsimusi. Mis on õnn, kuidas seda leida, ning miks mõned inimesed ja rahvad on õnnelikumad kui teised, huvitab nii psühholooge, filosoofe, poliitikuid kui ka igaüht meist, kui me oma elu üle mõtisklema jääme. On inimesi, kes suudavad õnne ja rahulolu tunda keerulistest aegadest hoolimata. Teistel seevastu on raskusi kõige positiivse kiustegi oma elust ja ümbritsevast rõõmu tunda.

Eesti Tervisemuuseumi koostatud näitusel uurime, mis teeb inimesed õnnelikuks ning juhime tähelepanu vaimse tervise ja -toimetulekuga seotud küsimustele. Anname praktilisi näpunäiteid, kuidas keskenduda positiivsele jõule enda sees ja muuta teadlikult oma elu paremaks.

Rohkem infot näituse kohta: https://tervisemuuseum.ee/exhibition/palju-onne-2021-2022/

11 000 aastat ajalugu
Elamusi vanast ajast

Pärnu Muuseumi püsinäitus viib teid põnevale ajarännule läbi kiviaja, keskaegsete kaubateede, barokkaja kindluslinna kuni nostalgilise nõukogude perioodini. Lisaks saate tutvuda ka Pärnule iseloomuliku kuurordi arenguga.

Püsinäitus algab esimeste asukate tulekuga Pärnumaale, kes lõid jääaja lõpul esimese teadaoleva Eesti alal paikneva asula. Selle suvise laagripaiga leidudest ja järgneva paari aastatuhande haruldastest leidmaterjalidest on esindatud tulekivilaastud ning varased töö- ja jahiriistad. Üheks põnevamaks kiviaja perioodi  eksponaadiks võib pidada Eesti ning kogu lähiümbruse vanimat inimkuju, mis on valmistatud põdrasarvest üle 8000 aasta tagasi.
Keskaja saal toob külastajani Hansa Liidu kaubanduse ning palverändude tulemusel tekkinud uute võimaluste  ja kontaktide maailma.
Barokiajastu väljapaneku moodustavad haruldased esemed Pärnu kindluslinna garnisonilt, endistelt raehärradelt, kaubandusest ning Pärnu ülikoolielust (1699-1710).
Suurim osa püsinäitusest on pühendatud rahvuslikule ärkamisele 19. sajandi keskel, linnastumisele ning vabariigi rajamisele, mis kuulutati välja 23. veebruaril 1918 Pärnus. Tähelepanu jagub ka Pärnule iseloomulikule kuurordile.

Viimane osa püsinäitusest keskendub 20. sajandi teisele poolele, mis kujutab endast elamuslikku meenutust okupatsiooni algusest ning metsavendlusest. Külastajale antakse edasi meeleolu nõukogude argielust, ametlikust poolest ja tollasest kuurordist.


Piletiinfo leiad SIIT.
Pärnu Muuseum pakub püsinäitusel venekeelset tõlget audiogiidi vahendusel. Audiogiidi kasutamiseks palume soovist märku anda administraatorile. 

Audiogiidi seadmed soetas muuseum koostöös Integratsiooni Sihtasutusega, rahastus tuli Euroopa Sotsiaalfondi projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused" ning selle alategevusest "Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine".