KOIDULA MUUSEUMI AIAGALERIIS:
Pärnu lasteaialaste joonistuste näitus
"LOLLA KOOS PAPAGA"
14.03–9.05
Sel talvel, nagu ka kaks aastat tagasi, joonistasid ja maalisid Pärnu lasteaedade 5–7aastased lapsed oma kuulsa kaaslinlase Lydia Koidula lapsepõlve. Isa Johann Voldemar Jannsen ja teised täiskasvanud kutsusid Lydiat Lollaks. Selle nimega oli lapseeas Koidula allkirjastanud oma esimesed kirjaread.
Näituse eel koostasid Pärnu lasteaednike aineühendused koostöös Koidula muuseumiga lastepärased inspiratsioonilood Lydia lapsepõlvest Pärnus. Samuti loeti süvenenult ja ammutati ideid Kätlin Kaldmaa raamatust „Lydia“.
Näitusel on väljas enam kui 150 noore kunstniku tööd.
KOIDULA MUUSEUMI AJUTISTE NÄITUSTE SAALIS 2. KORRUSEL:
"KIRI KOIDULALE!"
Lydia Koidula 180. sünniaastapäeva sügisel kutsus Pärnu muuseum koolinoori üle Eesti kirjutama Koidulale kirja. Nagu kirjasõbrale.
Küsisime noortelt, mida oleks Lydial kui luuletajal, jutukirjutajal, ajakirjanikul, näitekirjanikul, teatri loojal, rahvusliku identiteedi kujundajal põnev teada meie aja kohta. Novembriks jõudis muuseumi postkasti 78 käsitsi kirjutatud kirja, kus noored rääkisid Koidulale endast, oma perest ja sõpradest, argielust, haridusest, ühiskonnast ja poliitikast, loodusest, keskkonnast ja unistustest.
Valik kirju ilmus kohalikus ajalehes Pärnu Postimees. Valik kirju on kõikidele huvilistele lugemiseks nähtavad Koidula muuseumis.
KOIDULA PARGIS:
KOIDULA MAA JA ILM
"Südame ma kinni köitnud sinu külge emakeel…"
on kirjutanud Lydia Koidula. Kuidas kõlab aga meie rahvuspoetessi luule teiste rahvaste emakeeles, saab lugeda Koidula 180. sünniaastapäeva tähistaval parginäitusel „Koidula maa ja ilm“.
Eesti viisid, eesti südame sügavusest välja keenud. Tõeste, toogu eestulev aeg, mis ta toob, kuulsaid laulusid ja laulikuid – ülemal nimetatud laulud saavad nende kõrvas ikka kõlama ja elama kuni eestikeel elab,"
kuulutas Carl Robert Jakobson 10. juulil 1867. aastal Koidula luulekogu „Emmajõe Öpik“ ilmumise puhul.
Tõepoolest, Koidula luule kõnetab tänapäevalgi ja mitte ainult meid, eestlasi. Läti, soome, ungari, saksa rootsi, inglise, vene, itaalia, hispaania ja prantsuse keelde tõlgitud luuletused pärinevad poetessi erinevatest loomeperioodidest ning on esitatud kõrvuti originaalloominguga. Luuleridu täiendavates tekstides on otsitud seoseid Koidula elu ja loomingu ning tõlkekeelte vahel.
Näituse koostaja:
Kristiina Vunk
Näituse kujundaja: Indrek Aija
Näituse teostaja: Triin Tammann