_large.webp)
Juubelinäitus „ Koidula muuseumi lugu“
Jannseni tänaval asuv armas kollane maja oli 19. sajandil koduks Johann Voldemar Jannseni perele, kus tegutses kultuuriloolise tähtsusega maarahva kool ja Perno Postimehe toimetus ning sirgus tütar Lydia.
Lydia Koidula-nimeline muuseum avati Pärnus 21. juulil 1945. Kaheksa kümnendi jooksul on see arenenud algselt kahes toas pesitsevast memoriaal-tubamuuseumist kahekorruseliseks kauni vabaõhulava ja aiaga kultuurikompleksiks, olles nii üks kaasaegsemaid kirjanike muuseume Baltimaades.
Sünnipäeva tähistamisel on komme vaadata tagasi ja seada pilk tulevikku, et mõista, mis on olnud muuseumi roll ja tähendus nii pärnakale kui külalisele. Mitmekeelne stendinäitus „Koidula muuseumi lugu“ aitab seda küsimust lahti mõtestada, tutvustades mäluasutuse saamis- ja arengulugu ning fotosid läbi kaheksa aastakümne. Vitriinides on eksponeeritud arhiividokumente, rariteetseid käsikirju, kavandeid ja trükiseid ning esemetena fragmente endistest püsiekspositsioonidest.
Juubelinäitus valmis Pärnu muuseumi peavarahoidja Piret Pedaniku, kunsti- ja fotokoguhoidja Tiit Kase, Koidula muuseumi juhataja Elmar Tringi ja kujundaja Indrek Aija ühisloomingus.
Näituse loomist toetas Kultuurkapital.
_huge.webp)
_huge.webp)
_huge.webp)
_huge.webp)
_huge.webp)
_huge.webp)
_huge.webp)
_huge.webp)
KOIDULA PARGIS:
"Koidula maa ja ilm"
"Südame ma kinni köitnud sinu külge emakeel…"on kirjutanud Lydia Koidula. Kuidas kõlab aga meie rahvuspoetessi luule teiste rahvaste emakeeles, saab lugeda Koidula 180. sünniaastapäeva tähistaval parginäitusel „Koidula maa ja ilm“.
Eesti viisid, eesti südame sügavusest välja keenud. Tõeste, toogu eestulev aeg, mis ta toob, kuulsaid laulusid ja laulikuid – ülemal nimetatud laulud saavad nende kõrvas ikka kõlama ja elama kuni eestikeel elab,"
kuulutas Carl Robert Jakobson 10. juulil 1867. aastal Koidula luulekogu „Emmajõe Öpik“ ilmumise puhul.
Tõepoolest, Koidula luule kõnetab tänapäevalgi ja mitte ainult meid, eestlasi. Läti, soome, ungari, saksa rootsi, inglise, vene, itaalia, hispaania ja prantsuse keelde tõlgitud luuletused pärinevad poetessi erinevatest loomeperioodidest ning on esitatud kõrvuti originaalloominguga. Luuleridu täiendavates tekstides on otsitud seoseid Koidula elu ja loomingu ning tõlkekeelte vahel.
Näituse koostaja:
Kristiina Vunk
Näituse kujundaja: Indrek Aija
Näituse teostaja: Triin Tammann
_block.png)