Kohtume 21. aprillil kell 13.00 muuseumis!
Kristiina, Piret
Mis on õpituba "Väärikalt pärandatud lood"?
Põlvkondade vaheline suhtlus on muuseumitöö oluline ja väljakutseid pakkuv osa. Eriti nn tehnoloogilise lõhe tingimustes jäävad vanemad põlvkonnad tihti kaasaja suhtlusteemadest ja -võrgustikest eemale või passiivselt kaasatuks. Digiajastu põlvkondade silmis on nende „aegunud“ elukogemus pigem takistuseks vastastikku huvipakkuva dialoogi loomisel. Aga kuidas siis ikkagi pärandada väärikalt oma põlvkonna lood !?
Projekti eesmärgiks on elukestva õppe raames pakkuda väärikatele (60+) võimalust osaleda aktiivselt ühiskonna kiirete muutuste ja võimaluste keerises. Koos püüame väärindada ja väärikalt edasi anda oma põlvkonna pärandit.
Meie esimene kohtumine toimus 17. oktoobril 2018.a. Tervise Kultuurikeskuses tutvustades projekti „Paneme fotod rääkima“.
Järgnevatel kohtumistel on olnud eesmärgi saavutamiseks ka oma alateema: „Paneme fotod rääkima“ (09.11.2018) „Väärikalt pärandatud lood“ (07.12.2018) „Killud toovad õnne“ (18.01; 15.02; 08.03; 05.04; 31.05; 27.09; 25.10.2019)
Sissejuhatuseks teemale „Paneme fotod rääkima“ toimus muuseumi fotokogu ja Eesti Muuseumide Veebivärava tutvustus ning Pärnu kuurordi lugu läbi fotode. Sealt sai alguse kaasavõetud fotode kohapeal digiteerimine ja ühisarutelu, mille käigus said dateerimata ja lugudeta fotod endale nii „aja“ kui loo. Esimese kohtumise teema raames välja kujunenud töösuund on olnud kõikide järgnevate kohtumiste üheks osaks.
Saadud kogemusest kujunes välja järgmine suund „Väärikalt pärandatud lood“. See oli loogiline jätk juba alustatud teemale. Need kaks töösuunda on olnud läbivad kõikides järgnevates kohtumistes. Sellest tulenevalt sündis lapsepõlve fotodest pidevalt täienev
„pildipilv“ näitusele „Lapsepõlv Pärnus. Tritsud, tukikas ja Miki Hiir“ (24.01.2019 – 24.03.2019), kus õpitoa „Väärikalt pärandatud lood“ osalejad jagasid „leide“ oma fotokogudest. „Pildipilvest“ saadud positiivsest kogemusest ajendatuna kujunes kolmandaks ning siiani teisi töösuundi ja tegevusi siduvaks juhtmõtteks „Killud toovad õnne“. Nii saavad muuseumi poolt pakutud teemalood kokku isiklike kogemuste ja mälestustega. See loob omakorda hea eelduse sisukaks põlvkondade vaheliseks suhtluseks.
Kohtumiste teemalood:
Põlvkondade vaheline suhtlus on muuseumitöö oluline ja väljakutseid pakkuv osa. Eriti nn tehnoloogilise lõhe tingimustes jäävad vanemad põlvkonnad tihti kaasaja suhtlusteemadest ja -võrgustikest eemale või passiivselt kaasatuks. Digiajastu põlvkondade silmis on nende „aegunud“ elukogemus pigem takistuseks vastastikku huvipakkuva dialoogi loomisel. Aga kuidas siis ikkagi pärandada väärikalt oma põlvkonna lood !?
Projekti eesmärgiks on elukestva õppe raames pakkuda väärikatele (60+) võimalust osaleda aktiivselt ühiskonna kiirete muutuste ja võimaluste keerises. Koos püüame väärindada ja väärikalt edasi anda oma põlvkonna pärandit.
Meie esimene kohtumine toimus 17. oktoobril 2018.a. Tervise Kultuurikeskuses tutvustades projekti „Paneme fotod rääkima“.
Järgnevatel kohtumistel on olnud eesmärgi saavutamiseks ka oma alateema: „Paneme fotod rääkima“ (09.11.2018) „Väärikalt pärandatud lood“ (07.12.2018) „Killud toovad õnne“ (18.01; 15.02; 08.03; 05.04; 31.05; 27.09; 25.10.2019)
Sissejuhatuseks teemale „Paneme fotod rääkima“ toimus muuseumi fotokogu ja Eesti Muuseumide Veebivärava tutvustus ning Pärnu kuurordi lugu läbi fotode. Sealt sai alguse kaasavõetud fotode kohapeal digiteerimine ja ühisarutelu, mille käigus said dateerimata ja lugudeta fotod endale nii „aja“ kui loo. Esimese kohtumise teema raames välja kujunenud töösuund on olnud kõikide järgnevate kohtumiste üheks osaks.
Saadud kogemusest kujunes välja järgmine suund „Väärikalt pärandatud lood“. See oli loogiline jätk juba alustatud teemale. Need kaks töösuunda on olnud läbivad kõikides järgnevates kohtumistes. Sellest tulenevalt sündis lapsepõlve fotodest pidevalt täienev
„pildipilv“ näitusele „Lapsepõlv Pärnus. Tritsud, tukikas ja Miki Hiir“ (24.01.2019 – 24.03.2019), kus õpitoa „Väärikalt pärandatud lood“ osalejad jagasid „leide“ oma fotokogudest. „Pildipilvest“ saadud positiivsest kogemusest ajendatuna kujunes kolmandaks ning siiani teisi töösuundi ja tegevusi siduvaks juhtmõtteks „Killud toovad õnne“. Nii saavad muuseumi poolt pakutud teemalood kokku isiklike kogemuste ja mälestustega. See loob omakorda hea eelduse sisukaks põlvkondade vaheliseks suhtluseks.
Kohtumiste teemalood:
- Pärnu Muuseumi fotokogu/Eesti Muuseumide Veebivärav
- Pärnu kuurordi lugu/Pärnu üleujutused
- Argi- ja pidupäev/ Jõulud/Pesupäev
- Kodumajanduskoolid
- Lydia Koidula (175) ja Johann Voldemar Jannsen (200)/Laulupidu (150)
- Pärnu Muuseumi tekstiilikogu/Rahvarõivad ja nende hooldus ning hoidmine
- Pärnu 22.09.1944/Raamatu "Pärnu enne esimest ilmasõda. Südalinn vanadel fotodel" esitlus
- Aeg ja valitsemiskord/Vallakohtud
Teemalood on saanud edasi arenduse erinevate kohalike ja üleriigiliste projektide raames: 09.12.2018 - Lydia Koidula 175. sünniaastapäeva pidulik kontsert – aktus Pärnu Vanalinna koolis 04.05.2019 – Projekt „Ajarännak 1869“ Pärnus Koidula Muuseumi aias.
Muuseumi huvi on olnud muuseumi sihtrühma tundma õppimine, see tähendab selle vanuserühma tagasiside muuseumi näitustelt ja üritustelt. Kujunenud koostöövõrgustikust on saanud hea lüli põlvkondade vaheliseks sisukaks dialoogiks, jagades oma kogemusi, meenutusi ja seiku elust ehk „Rääkimata lood“ – kus „digi-eelikud“ väärindavad ja rikastavad läbi isiklike lugude meie ühist lähiajalugu „digipõlvkondadele“.
Projekti mõju on hoomatav tegevuste kaudu, mis otseselt seotud muuseumikogudega ning toimuvad kokkusaamiste vahepeal. Kaks kõige suuremat tegevust on olnud fotode tuvastamine ning erinevate kogude materjalidega tutvumine. Projekti toimumise vältel on muuseum kaasanud väärikaid nn testgrupina muuseumi erinevatesse õppeprogrammidesse ehk loonud võimalust testida näituste tarbeks seatud publikuprogramme. Sellega kaasnevalt on oluliselt kasvanud projekti sihtvanuserühma huvi muuseumi vastu. Mis omakorda väljendub eelkõige järjest aktiivsemas ja teadlikumas osalemises muuseumi poolt korraldatavatel üritustel ja seda just jagatud eelteadmiste põhjal (nt Ajarännak 1869; Vallakohtu istung).
Osalejate tsitaadid:
Anne Isakar: „Ma vaatan albumis olevaid fotosid hoopis teise pilguga“.
Tiia Tomingas: „Mõtlen, et ära visata jõuab aga kõigepealt küsin muuseumist, kas ehk neid see huvitab“.
Aili Laak: „Sisukad kokkusaamised, mis liidavad ühesuguste huvidega inimesi, koos jagatud mõtted rikastavad. Õpetab uue pilguga vaatama asju, mis kodus ning väärtustama seda“.
Projektiga jätkamine ja selle arendamine ning põlvkondade vahelise silla loomine on kavas jätkuvalt.
Muuseumi huvi on olnud muuseumi sihtrühma tundma õppimine, see tähendab selle vanuserühma tagasiside muuseumi näitustelt ja üritustelt. Kujunenud koostöövõrgustikust on saanud hea lüli põlvkondade vaheliseks sisukaks dialoogiks, jagades oma kogemusi, meenutusi ja seiku elust ehk „Rääkimata lood“ – kus „digi-eelikud“ väärindavad ja rikastavad läbi isiklike lugude meie ühist lähiajalugu „digipõlvkondadele“.
Projekti mõju on hoomatav tegevuste kaudu, mis otseselt seotud muuseumikogudega ning toimuvad kokkusaamiste vahepeal. Kaks kõige suuremat tegevust on olnud fotode tuvastamine ning erinevate kogude materjalidega tutvumine. Projekti toimumise vältel on muuseum kaasanud väärikaid nn testgrupina muuseumi erinevatesse õppeprogrammidesse ehk loonud võimalust testida näituste tarbeks seatud publikuprogramme. Sellega kaasnevalt on oluliselt kasvanud projekti sihtvanuserühma huvi muuseumi vastu. Mis omakorda väljendub eelkõige järjest aktiivsemas ja teadlikumas osalemises muuseumi poolt korraldatavatel üritustel ja seda just jagatud eelteadmiste põhjal (nt Ajarännak 1869; Vallakohtu istung).
Osalejate tsitaadid:
Anne Isakar: „Ma vaatan albumis olevaid fotosid hoopis teise pilguga“.
Tiia Tomingas: „Mõtlen, et ära visata jõuab aga kõigepealt küsin muuseumist, kas ehk neid see huvitab“.
Aili Laak: „Sisukad kokkusaamised, mis liidavad ühesuguste huvidega inimesi, koos jagatud mõtted rikastavad. Õpetab uue pilguga vaatama asju, mis kodus ning väärtustama seda“.
Projektiga jätkamine ja selle arendamine ning põlvkondade vahelise silla loomine on kavas jätkuvalt.