Alates 11.03.2019 on Koidula Muuseum remondiks suletud.
Koidula muuseumi aias on avatud Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaastapäeva välinäitus
Ajakirjanik ja kirjanik Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819 Pärnumaal. Eesti rahvusliku liikumise suurkuju, „ postipapa“ Jannseni 200. sünniaastapäeva näitus keskendub tema elutööle eestikeelse kirjanduse ja ajakirjanduse, laulupidude traditsiooni ja seltsiliikumise alusepanijana.
Kuna Koidula muuseum, kunagine Ülejõe vallakooli maja, kus Jannsen elas ja töötas aastatel 1850-1863, on renoveerimistöödeks suletud, siis avatakse välinäitus Koidula muuseumi aias ajakirjanduspäeval, 5. juunil. Sel päeval 1857. a. ilmus lugejate ette Jannseni toimetatud“ Perno Postimees ehk Näddalileht“ esiknumber. Näituse avamise päeva õhtul esietendub sealsamas muuseumi aias Endla suvelavastus „ Ihu paradiis. Suurte sündmuste eelõhtu.“, kus üheks peategelaseks on noor Jannsen 1838. aastal.
Välinäituse on koostanud Elmar Trink ja kujundanud Indrek Aija.
Rohkete fotodega illustreeritud näitust saab külastada igal päeval kuni 30. juulini.
Sissepääs näitusele Koidula muuseumi aias on Jaani tänava poolsest küljest.
Koidula Muuseum on Pärnu Muuseumi filiaal.
Muuseumihoone, 1850. aastal ehitatud Pärnu Ülejõekoolimaja, kus aastail 1850-1863 asus ka J. V. Jannseni kodu ja 'Perno Postimehe' toimetus, on ajaloomälestisena kaitse all.
Muuseumi peaülesanne on jäädvustada L. Koidula ja J. V. Jannseni mälestust ja tutvustada püsiekspositsiooni vahendusel maa elu ja tegevust eesti ärkamisaja kontekstis.
Muuseum avati 21. juulil 1945 kunagises Pärnu Ülejõe koolimajas, mida juba 1924. aastast tähistas marmortahvel tekstiga: Siin elas J.W.Jannsen a.1850-1863 ja siin kasvas tema tütar Lydia.
Kirjandusteadlase Karl Mihkla poole aasta pikkuse pingsa töö tulemuseks oli väljapanek, mis tutvustas ärkamisaja suurt luuletajat selle miljöö taustal, milles ta elas, töötas ja võitles'. Alustati ka iluaia rajamist. Muuseum, esialgu vaid Jannsenite kodu kahes toas, laienes 1951. aastal veel kahe ruumi võrra, ja avas 1959. aastal uue ekspositsiooni. Juba 1966. aastal asendati see veel uuemaga.
1974. aastal sai muuseum oma valdusse kogu kunagise koolihoone. See tähendas täiesti uusi võimalusi, millest üks olulisemaid oli Jannseni koolitoa sisustamine. Neil aastatel koostatud püsinäitus elas üle ruumide mitmed suured ja väikesed remondid ning pidas kasinate täienduste ja parandustega vastu peaaegu 22 aastat. Seda aega vääristas 'Vaimude tund Jannseni tänavas' - 300 elamuslikku etendust Jannseni klassitoas, mis tõid Koidulaga tema Pärnu-kodus kohtuma tuhandeid inimesi.
Seoses järjekordsete remonditöödega alustati 1998. aasta viimasel veerandil lõpuks ka uue püsinäituse koostamist. Aasta pärast oli ekspositsioon põhiosas valmis. Muuseum avanes varasemast hoopis erineva nurga alt nii ülekantud tähenduses (uus sisuline ja kujunduslik kontseptsioon), aga ka täiesti otseses mõttes, sest sisenema hakati tänavapoolsest uksest, mis avaneb klassituppa. Sellisena on see uks maja omaaegse tähenduse märk. Kui siis veel ka aastaid muuseumi kantseleiks olnud J. V. Jannseni kirjutustuba ajaloolise kujunduse sai, oli saavutatud kujundlik tervik koolimaja idatiiva Jannseni-aegsest miljööst.
