VI Üleriigiline Koidula etluskonkurss täiskasvanutele
2020. a. möödub 155
aastat Lydia Koidula luuledebüüdist ajalehes Eesti Postimees, kus luuletus
Koddo ( Meil aiaäärne tänavas) ilmus nimemärgi „L“ all. Koidula
pärandit väärtustav üleriigiline Koidula etluskonkurss täiskasvanutele päädib
finaalvõistlusega emakeelepäeval, 14.märtsil 2020. a. Pärnu muuseumis.
Etluskonkursi eesmärgiks on aktiveerida täiskasvanud inimeste luule- ja etlushuvi kogu riigis. Arendada etluskunsti viljelemist nii professionaalide kui ka harrastajate hulgas ja anda oma oskuste esitlemiseks motiveeriv väljund traditsioonilise mitmetasandilise etluskonkursi näol, kus iga piirkondliku eelvooru parimad esinejad lähetatakse finaalvõistlusele Pärnus.
Konkursist osavõtja peab olema vähemasti 18 aastat vana ja esinemise pikkus soovitavalt mitte üle 7 minuti. Esitatakse kaks luuletust, millest üks peab kindlasti olema Lydia Koidula ja teine esitaja enda poolt vabalt valitud eesti autori avaldatud looming. Konkursi korraldajad on Koidula muuseum ja Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing ning patrooniks on Doris Kareva. Auhinnafondi toetavad Kultuurkapital, Pärnu linn, kirjanikemuuseumid ja mitmed Eesti teatrid.
Finaalvõistlusele sõelutakse parimad kirjanikemuuseumides:
KURESSAARES Aavikute muuseumis
Laupäeval, 1. veebruaril kell 12
Teated: Piret Hiie-Kivi 4557541 Piret.Hiie-Kivi@saaremaamuuseum.ee
VÕRUS
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis
Reedel, 7.veebruaril kell 14
L. Koidula ja Võrumaaga seotud autori looming
Teated: Aimi Hollo 56297242 Aimi.Hollo@wi.ee
TARTUS
Oskar Lutsu majamuuseumis
Laupäeval, 15.veebruaril kell 11
Teated: Meeli Väljaots 58109397 meeli.valjaots@katarina.ee
TALLINNAS
Tammsaare muuseumis
Laupäeval, 15. veebruaril kell 12
Teated: Maarja Vaino 6013 232
VIRUMAAL
Pajusti klubis
Laupäeval, 15. veebruaril kell 12
Teated: Urmas Lindlo
5190 2201 pajustiklubi@gmail.com
PÄRNUS
Pärnu muuseumis
Laupäeval, 22. veebruaril kell 12
Teated: Elmar Trink 5286522 elmar@pernau.ee
Lisainfo: Elmar Trink 5286522
Koidula Muuseum on Pärnu Muuseumi filiaal.
Muuseumihoone, 1850. aastal ehitatud Pärnu Ülejõekoolimaja, kus aastail 1850-1863 asus ka J. V. Jannseni kodu ja 'Perno Postimehe' toimetus, on ajaloomälestisena kaitse all.
Muuseumi peaülesanne on jäädvustada L. Koidula ja J. V. Jannseni mälestust ja tutvustada püsiekspositsiooni vahendusel maa elu ja tegevust eesti ärkamisaja kontekstis.
Muuseum avati 21. juulil 1945 kunagises Pärnu Ülejõe koolimajas, mida juba 1924. aastast tähistas marmortahvel tekstiga: Siin elas J.W.Jannsen a.1850-1863 ja siin kasvas tema tütar Lydia.
Kirjandusteadlase Karl Mihkla poole aasta pikkuse pingsa töö tulemuseks oli väljapanek, mis tutvustas ärkamisaja suurt luuletajat selle miljöö taustal, milles ta elas, töötas ja võitles'. Alustati ka iluaia rajamist. Muuseum, esialgu vaid Jannsenite kodu kahes toas, laienes 1951. aastal veel kahe ruumi võrra, ja avas 1959. aastal uue ekspositsiooni. Juba 1966. aastal asendati see veel uuemaga.
1974. aastal sai muuseum oma valdusse kogu kunagise koolihoone. See tähendas täiesti uusi võimalusi, millest üks olulisemaid oli Jannseni koolitoa sisustamine. Neil aastatel koostatud püsinäitus elas üle ruumide mitmed suured ja väikesed remondid ning pidas kasinate täienduste ja parandustega vastu peaaegu 22 aastat. Seda aega vääristas 'Vaimude tund Jannseni tänavas' - 300 elamuslikku etendust Jannseni klassitoas, mis tõid Koidulaga tema Pärnu-kodus kohtuma tuhandeid inimesi.
Seoses järjekordsete remonditöödega alustati 1998. aasta viimasel veerandil lõpuks ka uue püsinäituse koostamist. Aasta pärast oli ekspositsioon põhiosas valmis. Muuseum avanes varasemast hoopis erineva nurga alt nii ülekantud tähenduses (uus sisuline ja kujunduslik kontseptsioon), aga ka täiesti otseses mõttes, sest sisenema hakati tänavapoolsest uksest, mis avaneb klassituppa. Sellisena on see uks maja omaaegse tähenduse märk. Kui siis veel ka aastaid muuseumi kantseleiks olnud J. V. Jannseni kirjutustuba ajaloolise kujunduse sai, oli saavutatud kujundlik tervik koolimaja idatiiva Jannseni-aegsest miljööst.
