Jannseni kirjutustoas, otse koolitoa kõrval, saab külastaja tutvuda J.V. Jannseni kujunemislooga karjapoisist eesti esimeseks kutseliseks kirjameheks. Siin toimetas ta koolitöö kõrval alates 1857. aastast nädalalehte "Perno Postimees”, esimest eestikeelset perioodilist väljaannet, mille ilmumist peetakse eesti ärkamisaja alguseks.
Otse kirjutustoa vastas üle koolitoa pääseb Jannsenite söögituppa. Siin saab aimu koolmeistri pere elu-olust, kodusest kasvatusest, majanduslikust toimetulekust ning elamistingimustest. Põhjaliku ülevaate endiste elanike põlvnemisest annavad isa Johanni ja ema Emilie sugupuud söögitoa seinal.
Lastetoa väljapanek annab ülevaate Jannseni pere lastest. Eraldi peatutakse Lydia Jannseni kujunemisele poetess Koidulaks, tema haridusteel, kirjanduslikel eeskujudel ja emotsionaalsel kiriasuhtlusel lauluisa F.R. Kreutzwaldiga, rahvuseepose „Kalevipoeg“ loojaga. Siin on luulevihud Vainulilled ja Emajõe Ööbik, aga ka tema käsitöökastike ja värvikirev peaehe.
Külalistetuba toob Jannsenite Pärnu-kodu seinte vahele nende loometee kõrgaja pärast lahkumist 1863. aasta lõpul Tartusse. Elame kaasa rahvusliku liikumise kõrgaja sündmustele, mida vedasid ajaleht Eesti Postimees ja Vanemuise selts ning saame osa esimesest eesti üldlaulupeost ja eesti teatri sünnist. Vitriinis on rosettidega laulupeomärgid, Jannseni hõbedast taktikepp ja tänupärg. Väljapanek kõneleb ka Koidula abielu-aastaist Kroonlinnas, tema reisidest Euroopas, Eesti rahvusliku liikumise lõhenemisest, Jannseni murdumisest ning Lydia võitlusest surmahaigusega.
Koolmeistri magamistuba on ümber kujundatud Lydia Kroonlinna korteri haigetoaks. Selle raskemeelset ilmet tasakaalustab Koidula vaibumatu vaimse ja loomingulise erksuse märgina luuletuse „Enne surma-Eestimaale“ animeeritud ettekanne.
Püsinäitust täiendab ajutiste näituste saal muuseumi teisel korrusel, kus lisaks saab vaadata Koidula lavastuste ja telesaadete retrospektiivi, osaleda muuseumitundides ja lugeda ajalehti Postimees ning Pärnu Postimees.
Fotod: Marie Rosalie Hanni