Jüriöö 2014

Jüriöö tähistamine Pärnumaal
22.-23. aprill 2014

Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sümboleid eestlaste vastuhakust ülekohtule. Meil pole küll kasutada ülestõusnute endi põhjendusi ja nii peame toetuma sellest ülestõusust hiljem kõige rohkem kasu saanud Saksa Ordu allikatele. Ordukroonik Marburgi Wigand kujutas nii: ““Aastal 1343, meister Luteri ajal, kui Taani kuningas valitses veel Rävala jt. maadel, rõhusid kuninga rüütlid ja vasallid elanikke nii suurte koormiste ja piinadega, et need ülemäärases valus ja mures kaebasid meistrile ja vendadele; eriti need, keda rahvapäraselt kutsutakse eestlasteks, saarlasteks ja teised lihtinimesed. Vägivald nende üle oli niivõrd suur, et nad nende naisi häbistasid, neitsite süütuse röövisid, varasid ära võtsid ja neid nagu orje tarvitasid. Seepärast siis tõusid eestlased, harjulased, saarlased üles nende vastu“. Kuigi Pärnumaa alal toona Taani valdusi polnud, laienes siiski ülestõus ka ordu- ja piiskopiriikidesse.


Teisipäeval, 22. aprillil 2014 kell 21.00-23.00
Jüriöö märgutule eksperiment
Mädara linnamäelt Pärnu südalinna

Eelmisel aastal tähistati Pärnumaal Jüriöö 670. aastapäeva edukalt läbi viidud eksperimendiga, mille käigus püüti selgitada kui kaua võtab aega märgutulede abil teate edastamine maakonna piiril asuvalt Soontagana linnamäelt Pärnu südalinna. 44-st tõrvikust moodustunud rivis anti märgutuli ligi 70 kilomeetri kauguselt Koongast Pärnu südalinna 59 minuti ja 38,44 sekundiga. Katses osalesid Kaitseliidu Pärnumaa maleva Soontagana ja Pärnu malevkonnad, Koonga valla elanikud, Lavassaare ja Sanga külaseltsid ning Jõõpre ja Audru kooliõpilased.

Traditsiooni jätkates on tänavu kavas kolida eksperimendiga teisele suunale - eesmärk on teada saada, kui kaua võtab aega märgutuledega teate edastamine Vändra-taguselt Mädara linnamäelt Pärnusse. Pärnu-Rakvere maantee vahetus läheduses asuvat linnamäge on kohalike seas kutsutud ka Kirikumäeks või Punamäeks. Seda kindlustatud neemiklinnust kaitseb lääneküljest looduslikult Mädara jõgi ja ida poolt raskestiläbitav soine ala. 1953. aastal arheoloog Artur Vassari poolt läbi viidud proovikaevamisel leitud savinõukildude põhjal oli see muistse maakonna Alempoisi lõunaserval asunud linnamägi kasutusel I aastatuhande teisel poolel ja võis pelgupaigana olla kasutusel veel kuni 12. - 13. sajandini.

Maakonda ühendavale sündmusele löövad kaasa kohalikud kogukonnad Sindist, Paikuselt, Torist, samuti Randivälja ja Pärnjõe külaseltsid, Kaitseliidu Pärnumaa malev ja noorkotkad. Märgutule süütavad Mädara linnamäel 22. aprilli õhtul kell 21 Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Tõnu Miil koos Kurgja talumuuseumi esindusega.


Pärnu linnas:
Kell 21.00 - 23.00 tuleootamine Pärnu muuseumi esisel platsil
- kell 21.30 näitusesaalis Aldur Vungi ööloeng Pärnumaa linnamägedest ja pelgupaikadest kuni Jüriööni (sissepääs muuseumipiletiga 4 / 3 / 2 €)
- kell 22 punk-folkansambli Legshaker kontsert
- Kaitseliidu Pärnumaa maleva relvanäitus,
- Kaitseliidu ning eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad tutvustamine
- tulerauaga tulesüütamise õpituba
- tõrvikute valmistamise töötuba
- muuseumikohvikus õhtune erimenüü (musta kuke puljong)


Ca kell 23.00 Pärnu Muuseumi eest
Kaitseliidu Pärnumaa maleva tõrvik-rongkäik
marsruudil Pärnu Muuseum - Õhtu tänav - Vallikäär - Tallinna Värav - Munamägi
Olete oodatud osa võtma!
Soovijail võimalik eelnevalt koha peal meisterdada omale tõrvik!


kell 23.30 Pärnu Munamäel
Jüriöö mälestuslõke ja kõnekoosolek
Kõneleb Indrek Tarand ning esineb Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor


Kolmapäeval, 23. aprillil 2014 kell 12.00
Eesti sõjameeste Mälestuskirikus Toris
Jüripäeva jumalateenistus
Jüritule süütamine vabadusvõitluse mälestuseks